1. juuli 2017

Ikka tantsime ja oleme rõõmsad

Tänaseks on esimene suur esinemine selja taga ja ees ootamas veel kaks. Kui nädala keskel oli paaril päeval vaja päevituskreemi, siis eile-täna oleks vaja hoopis mütsi ja veekindlaid riideid. Loodame, et ilmataat laseb tantsijatel kuivalt koju saada. Ilmselt polegi suurem mure see, kui ise märjaks saaks, aga rahvariided kuivavad ju nii kaua! Meie panime eile kõik märjad jalanõud põrandasoojustusega vannituppa ja riided leidsid endale koha saunas. (Jah, nii vedanud meil ongi, et isegi saun, mida me küll ise kasutanud ei ole, on olemas).


Kelle autogramm see on? Tuleb tuttav ette? Mina lasen lastel endaga ainult eesti keeles rääkida ja meil on üsna toredad vestlused. Mina sain vastuseks, et see on Vanaisa oma. Teadupoolest on tänavu sellesse rolli määratud ei keegi muu kui Ivo Linna.


Esimesed proovid päris muusikutega olid päikeselised ja mõnusad. 

 

Kui me tavaliselt sööme Reaalkoolis, siis üldproovide ajal on toimub toitlustamine staadioni kõrval olevas hiiglaslikus telgis. Seljankat ootavate laste järjekord on palju pikem, kuid ka nuudlisupp on väga maitsev. 


Eile, peaproovis ja esinemise ajal sadas halastamatult vihma. Ma olen väga tänulik, et kummalgi korral ei tehtud 20 minutilist väljamarssi, sest need tormituuled olid äärmiselt tugevad. Üldse tundub mulle, et vanuseastmete juhid on sel korral väga lastesõbralikud ja aitavad kaasa mõnusa meeleolu tekkimisele isegi siis, kui ilm õues olemist ei soosi.





Seal need meie vaprakesed lähevad.



Proovisime teha ka ametlikku ilupilti, et saaks kõigile näidata, kui ilusad me oleme.



Selle ilu taga on palju tööd- 10 paari patse, vöötamist, säärepaelte panekuid ... õigete riiete jaotamisest ja öisetest triikimissessioonidest rääkimata. 

Ostsin koolile kingitud raamatupoe kinkekaardi eest toredaid mänge, et lisaks ettevalmistustele saaks aega veeta mõnusamalt ka. Kuigi kui vaadata nende nägusid, siis tundub ka riietumine üsna rõõmsaks tegeva ajaviitena. 


Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil ka lapsevanemad saabuma hakkavad. Eesti majandus saab tänu neile turgutust, sest paljud jäävad siia 3-4 ööks. 


Vaatamata tormisele ilmale tasub vaatama tulla, sest elamus on suur. Meid leiab kevadistest tantsudest, Kellatorni (lava) poolt, Läänetribüüni (VIPid ja üldjuhid on sealpool) teisest seltskonnast. Meie juures tantsivad näiteks setod.

Edit. Meid saab ainult õhtul vaadata, sest päevane kontsert jääb ära. Pealtvaatajana on kindlasti külm seda vaadata, aga lastel on ju elevus nii suur, et sel ajal ilmselt ei märkagi, mida taevast alla sajab. Nendes koolides, kus mul tuttavaid õpetajaid on, on asjad ära kuivanud (küte on ju sisse pandud!). Aga eks siis õpetajad hakkavad mõtlema, mida nende igavlevate lastega teha terve päeva. Kinopileteid ei saanud lastefilmidele juba eelmisel nädalal osta ja õues ju olla ei saa. Aga loodetavasti on säilinud eilse esinemise võlujõust natukenegi ja tuju kõigil hea :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar