20. detsember 2010

20. DETSEMBER

Nüüd on siis kuu aega ilma fotoaparaadita möödunud...
 Pimedaim aeg aastast hakkab kohe-kohe läbi saama. Tegelikult siin Riias polegi novembri lõpp, detsembri algus pime, sest linn ehitakse värvilistesse tuledesse juba novembrikuus. Vabariigi aastapäeva kaunistused lähevad sujuvalt üle jõulukaunistusteks. Tänavu on kõigil võimalikel linnaplatsidel ehitud kuusk. Õhtul on tore läbi valgustatud (puud on kaunistatud elektriküünaldega) Vērmani pargi kodu poole tulla. Siiski ei saa jätta ütlemata, et päris külm on ja tänavatel on lund ja lume all jääd.
Olgu siia ära toodud tänase 6. klassi ohusiltidest paar näidet koos tõlgetega: Bīstami lāstekas! - Ohtlikud jääpurikad! Uzmanību, slidenas kāpnes! - Ettevaatust, trepp on libe! Apdraud dzīvību! - Eluohtlik! Täna oli päev, mil täiendasin kõvasti oma läti keele oskust. Lastel veerandi hinded käes, võivad kergemalt hingata. Homme kuulame luulelugemiskonkursil ka Tammsaare tekste.

20. november 2010

18. NOVEMBER



Aastapäevaaktusel tutvustas iga klass kaht Lätis või ka kaugemal tuntud kultuuri- või sporditegelast, tuntud teadlast või poliitikut. 8. klassi õpilased rääkisid kaasaegsetest kirjanikest Kārlis Vērdiņšist (1979) ja Inga Ābelest (1972).  Inga Ābele sai 2009. aastal Balti Assamblee kirjandusauhinna raamatu "Paisums" eest. Kahjuks ei ole seda raamatut eesti keelde veel tõlgitud. Annika Valma (8. klass) proovis tõlkijakätt sama autori reisipäevikust "K-esmu" ühe juulikuu päeva eestindamisel. "K-esmu" on kirjutatud Käsmus kirjanike suvemajas.

12. november 2010

COMENIUS KUTSUB KLASSIRUUMIST VÄLJA

Vahepeal on Daugava päris palju vett merre saatnud ja ka taevast on kõvasti lisa tulnud. Sügisesel koolivaheajal oli võimalus näha Visla jõe voolamist.


Riia Eesti Keskkool osaleb koos 8 erineva Euroopa kooliga kaheaastases Comeniuse koostööprojektis Outside ja Inside. 25. – 29. oktoobrini võtsime osa (Urve Aivare projekti koordinaator, Ivika Keisele kunsti-, eesti keele ja algklassiõpetaja ning mina) esimesest töökoosolekust Poolas.
2010/2011. aastal on ajalugu, füüsika, geograafia ja bioloogia õppeaineteks, mille tunde tuleks võimalusel planeerida ja läbi viia nii klassis kui klassiruumist väljas. Töökoosolekul leppisime kokku teemad ja alateemad, mille põhjal koostada õpilastele töölehti, et muuta õppetunde huvitavamaks ja atraktiivsemaks. Töö projektis peaks andma ideid ja kogemusi erinevateks õppekäikudeks ja tundide läbiviimiseks õues. Projekti lõpptulemuseks on töölehtede kogumik, mida koostavad erinevate maade õpetajad. Plaanis on ka DVD näidistundidega.

Vastuvõtjaks kooliks ja seminari korraldajaks oli Piasecznos asuv lütseum. Projekti eestvedajateks on Eesti ja Austria koolid. Seminaritööd juhtisid Kaider Vardja, Alari Laht, Gynther Sturm ja Kristina Statkute.




Piaseczno linna võiks pidada Varssavi eeslinnaks, kuid on siiski eraldi haldusüksus. Esimese päeva õhtul tervitas meid hotellis lahke ja hoolitsev Maria Szklarczyk, kes on projekti koordinaator Poolas. Saime kohe ka tuttavaks Itaaliast tulnud õpetaja Emanuela Sbordiga, tore oli kuulda, et tema kodulinna nimi on Piacenza, mis kõlas Piasecznoga vägagi sarnaselt.

Teisipäeva hommikul tervitasid meid kooli arvutiklassis kooli direktor ja linnapea. Oli igati tunda, et oleme väga oodatud külalised. Saime nüüd tuttavaks ka teiste seminaril osalejatega. Sloveeniat esindas omanäoline ökokool Dušna Flisa Hoce, Leedu Kaunase kooli kahe õpetajaga olin varem juba Riias kohtunud, Tšehhist pärit Janaga saime omavahelises suhtluses hakkama saksa keelega. Pinginaabriks sain Tabasalu Gümnaasiumi noore inglise keele õpetaja Kristi Jaasoni. Töökeeleks seminaril oli inglise keel, osalemine projektis arendab kõigi keeleoskust.

Poola on väga külalislahke maa ja inimesed sõbralikud. Vaatamisväärsustest kohapeal jäid meelde vabaõhu-inhalatoorium Konstancinos, paavsti mälestussammas tervisekuurordi juurde jäävas pargis ja rahvusrestoran.

Varssavi ekskursioonipäev jäi natuke lühikeseks. Külastasime Varssavi Ülestõusu muuseumi ja jalutasime linnas. Linnapildis võis näha nõukogude ajast sarnast ehitusstiili Riiaga ja saada aimu sõjaaegsetest purustustest. Poola suurust ja ajaloorikkust näitasid Kuningaloss, Presidendiloss, kirikud. Koperniku suur mälestussammas oli restaureerimisel, jalgpallistaadioni ehitustööd 2012.aasta EM käisid hoolega.






Tore, et Comenius viib õpetajad klassiruumist välja!

16. oktoober 2010

RIIA KONN JA LIEPAJA KONN

Elasid kord kaks konna, üks Riias, teine Liepajas. Ühel heal päeval tuli Liepaja konnale kange tahtmine teada saada, mismoodi see Riia linn ka välja näeb. Ja täpselt samal päeval tärkas Riia konnal huvi Liepaja vastu.
Kui Liepaja konn oli tükk aega Riia poole kalpsanud, sattus talle kõrge mäekuppel ette. Konn tõusis kupliharjale ja nägi, et Riia poolt kiirustab talle üks teine konn vastu.
"Kuhu sa tõttad?" küsis Liepaja konn.
"Eks selgust saama, mis nägu see Liepaja linn ka on."
"Näed siis," ütles Liepaja konn. "Aga mina lähen vaatama, kuidas Riia välja näeb." Ja nad hakkasid arutama, kui pikk tee on veel minna ja mis ohtusid tuleb karta.
"Kuule," ütles äkki üks. "Miks me ei võiks tagajalgadele tõusta ja siit kõrgelt mäelt vaadata, kuidas Riia ja Liepaja välja näevad? Siis poleks meil tarvis pikka ja ohtlikku teed jätkata."
Mõeldud, tehtud. Vastakuti, nagu nad olid, tõusid mõlemad tagajalgadele.
"Ohoo, õeke!" hüüatas Riia konn. "Sinu Liepaja on täpselt samasugune kui minu Riia."
"Ja sinu Riia on just niisamasugune kui minu Liepaja."
Noh, kui nii, siis ei tasunud küll rännuteed jätkata. Riia konn hakkas tagasi Riia poole kalpsama, Liepaja konn võttis samuti kodutee jalge alla. Kummalegi ei tulnud mõttesse, et siis kui nad tagajalgadele tõusid, olid nende silmad selja taha vaadates oma kodulinna uurinud.
(Läti muinasjutu järgi jutustanud Jüri Rant Täheke nr.9 1986)

8. oktoober 2010

KOHTUMINE RAIVO JÄRVIGA

5. oktoobril oli meil võimalik kuulata ja näha, kuidas sünnib jutt ja pilt üheskoos. Raivo Järvi suutis väga kiiresti luua iga erineva lastegrupiga hea kontakti ja nii sündisid meie silme all 7 erinevat pilti ja lugu.
Hiljem jäi ainult kahetseda, et me ei filminud kohtumist, oleksid olemas suurepärased "Onu Raivo jutupliiatsi" uued osad.


Riia Eesti Kooli õpilased teadsid tänu DVD-le "Kõige suuremad sõbrad" hästi omaaegsete lastesaadete hitte "Leopoldi laul" ja "Laupäeva õhtul koos isaga". Kunstiõpetaja Ivika oli oma 3. klassi õpilastega Äpud meisterdanud ja erinevate muinasjuttude põhjal lastel pilte joonistada lasknud.



Valitud olid just need muinasjutud, mida ka kunstnik Raivo Järvi illustreerinud on.
Nii joonistasid ka 2. ja 4. klassi õpilased oma õpetajate Aiva ja Liina juhendamisel "Mutionu laulu" õppimisel toredaid pilte ja said neid hiljem võrrelda Raivo Järvi 1996. aastal  joonistatud variandiga.
5.-8. klassi õpilased katsetasid luua oma varianti muinasjutust "Bremeni linna moosekandid". On ju Riia ja Bremen sõpruslinnad ja Riia Peetri kiriku kõrval seisab muinasjutust tuntud nelja looma skulptuur. Fantaasiaküllasemad jutud kirjutasid Kārlis 6. klassist ja Elma ja Indrikis 7. klassist. Tublimad illustraatorid olid Eva ja Diane Tempelmane 5. klassist, Lolita 6. klassist, Katrīna ja Hedviga 7. klassist ja Rudīte 8. klassist. Eraldi kiitust vajab Karl Oskar ja terve 5. klass tubli laulmise eest.





26. september 2010

MATKAPÄEV

5.-9. klassi matkapäev algas hommikul kell 8.00. Kõik see koolipere mahutati kahekordsesse bussi ja sõit Liepāja linna suunas võis alata.
Lisan siia 8. klassi Raivo kirjandi.

Meie koolis toimub igal sügisel matkapäev. Seekord sõitsime ekskursioonile 23. septembril. Hommikul  kogunesid kõik 5. - 9. klassi õpilased ja klassijuhatajad kella 8 Vienibas gatve Maxima poe ette, kus meid ootas kahekordne buss. Kõik mahtusid bussi ära ja 3 tunni pärast jõudsime Liepajasse.
Mina istusin bussis teisel korrusel, seal oli hea, sest bussis oli konditsioneer.  Paljud bussis  taga pool istujad laulsid, sõit oli pikk.
Liepajas käisime mere ääres, kus nägin tuulegeneraatorit ja ronisime vanade kindlustuste peal ja käisime ka koobastes. Maa-alustes käikudes pidime tõrvikuid  käes hoidma, sest seal oli pime. Selle koha nimi oli Põhja fort.    
Endise sõjasadama territooriumil on palju tühjaks jäänud hooneid. Vanglas võeti meid vastu nagu vange. Tund aega kestnud ekskursioonil pidime täitma täpselt valvurite antud käsklusi. Õpetajad ja mõned tüdrukud määrati „haigete“ rühma.

KOHTUMINE TÕLKIJA RUTA KARMAGA

Sügise alguspäeval kogunesime kell 12 kooli raamatukokku. Läti keele õpetajate Silva ja Erika eestvedamisel toimus kohtumine tõlkija Ruta Karmaga. Õpilased lugesid Pardaugavas elanud luuletajate või sellest linnaosast kirjutatud luuletusi. Ruta Karma kinkis koolile enda tõlgitud lätikeelse Mari Saadi raamatu "Võlu ja vaim". 12. klassi kaks noormeest said harjutada ajakirjaniku ametit, kohtumise lõpuks tegid tõlkijaga intervjuu, mille ka lindistasid.
Lisan siia Līva poolt loetud ilusa L. Tungla luuletuse, mis sobis ürituse meeleoluga hästi.

Raamatud on nagu inimesed -
ilmaski ei saa kõigiga kohtuda,
aga varem või hiljem juhtub ette
see oma ja õige...

Kuid vahel näib,
et tegelikult elavad raamatud oma salaelu,
pöörduvad seljaga sinu poole,
ükskõik,  oled sa siis kirjanik või lugeja,
muutuvad tundmatuseni
ega anna end enam kergesti kätte.

Muidugi, muidugi - salaelu!
Täpselt nagu inimestel,
kellest armastamata
ei taibata tuhkagi.

12. september 2010

LUULEPÄEVAD 5.-18. SEPTEMBER

Kahe nädala jooksul toimub Riias erinevaid luuleüritusi. Esimest korda toimusid luulepäevad 1965. aastal, kui tähistati kirjanik Janis Rainise 100. sünniaastat. Janis Rainis sündis 11.09. 1865 ja suri 12.09. 1929,  need kuupäevad on põhjus, miks luulepäevad just septembrikuus toimuvad. Kui tähtis on lätlastele Janis Rainis, näitab kasvõi see fakt, et tema muuseumil on tervelt 8 osakonda. Tema suure mälestussamba juures olid juba reedel ilusad lillekimbud.
Koolis on september kirjandusele pühendatud kuu. Hästi sobis alustada A-ga: Albu - A. H. Tammsaare ja Alatskivi - J. Liiv. 6. klassil oli hästi meeles eelmisest aastast "Ööbik ja lilled"ja 7.  klassi poisid mäletasid isadepäeval loetud J. Liivi "Mis isad ütlevad?".
Vaieldamatu lemmik on aga ikkagi Leelo Tungla "Lätikeelne jäätis".
Möödunud nädala eredaim sündmus on neljapäeval Kristjan Jaak Petersoniga seotud kohtades käimine, lõpuks sai tehtud ka pilt K. Pätsi kunagisest koolimajast.






3. september 2010

1. september 2010






Kooli avaaktus. Päevakangelased on 34 esimese klassi uut aabitsa omanikku. Eesti keele õppimine võib alata...


Kõikjal koolist ootab head
iga laps ja õpetaja.
Kõikjal tarkus algab A-st,
kodust, koolist, kodumaast! 
                                           (Leelo Tungal)

6. august 2010

Riias õpitakse eesti keelt




Satud Riiga, tule külla!
Sõida üle laia Daugava
bussiga või trolliga,
tulla võid  ka trammiga.

Tule, tule meie kooli!
Astu, astu meie klassi!
Vaata, vaata, kes siin on!
Kuula, kuula, mis siin on!

Maja ümber kasvab puid,
kõrgeid kaski sihvakaid.
Palliplatsil lapsi näed,
annavad sul terekäed.                                                  

Uks on lahti, astu sisse!
Rõõmsalt hüüa: “Tere hommikust!“
Trepist samme üles viis
oled juba  garderoobis siis.                                                                                               
Jope seljast, saapad jalast,
ruttu jooksen üles.
Jõuan korrusele kolm,
meie kuues klass siin on.
                                                                                               
1,2,3 – see on matemaatika.
A,b, c – algab läti keel.
Do, si, la – kõlab muusika.
Jookse, hüppa, viska,  poiste  lemmik - sport.
                                                                                               

Õppeaineid tuleb veel,
selgeks saab ka  eesti keel.
Mulle meeldib olla siin,
õhtul tarkust koju viin.    
                              
Tule, tule meie kooli!
Astu, astu meie klassi!
Vaata, vaata, kes siin on!
Kuula, kuula, mis siin on!

Luuletuse, mis ilmus 2009.a novembrikuu Heas Lapses, kirjutasid  6. klassi õpilased Elma, Līva, Rihard ja Indrikis