3. aprill 2011

2. aprill - RAHVUSVAHELINE LASTERAAMATUPÄEV

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva
2011. aasta sõnumi "Raamat mäletab" autor on lastekirjanik Aino Pervik.
Plakati kunstnik on Jüri Mildeberg.


Rahvusvahelise lasteraamatupäeva ajaloost  (tekst pärineb Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljelt)

Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman* läkituse kõigile maailma lastele – jutukese Claudiast ja raamatupuust. Lõpetuseks lisas ta tõsisemal toonil: “…oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.
Edaspidi vastutas lasteraamatupäeva korraldamise eest juba mõni IBBY rahvuslik sektsioon. Läkituse teksti koostas (ja koostab tänini) vastava maa lugupeetuim lastekirjanik. 1969. a. oli järjekord Rootsi käes ja krutskilise tervituse “Musta keebiga mees” kirjutas … muidugi Astrid Lindgren. Läkituse autorid on olnud Sergei Mihhalkov, Christine Nöstlinger ja Eva Janikovszky, kui mainida siinmail tuntud nimesid. 1975. a., mil möödus 100 aastat H. C. Anderseni surmast ja lasteraamatupäeva korraldas Taani, tervitati maailma lapsi Anderseni muinasjutuga “Haldjamägi”.
1969. aastast alates kaasneb läkitusele plakat, mis pärineb korraldajamaa nimeka lasteraamatuillustraatori pintsli, sule või pliiatsi alt. Eestlastele on neist ehk tuttavamad Maurice Sendak, Robert Ingpen ja 2006. a. Tallinna Illustratsioonitriennaali võitnud Lilian Brøgger. Kõige krooniks kannab lasteraamatupäev deviisi või motot, nagu näiteks “Raamatute valgus”, „Lugemine on rumba” ja „Raamatud on mu võlusilmad”.
Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat. Ka iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi pidulik lõputseremoonia ja auhindade kätteandmine toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku.
IBBY 70-st liikmesriigist on lasteraamatupäeva korraldanud 29, mõni riik mitu korda.






2. aprill 2011

APRILL KÄES!




       

Siin veel märtsikuu, kui meie kooli 3.- 4. klassi lapsed käisid Eestis tantsulaagris, et valmistuda suviseks tantsupeoks.  Pilt pärineb 21. märtsi Postimehest. Just sel päeval saadeti Tallinnast laulukaare alt nelja ilmakaarde laulu- ja tantsupeo saadikud. Lõunas ehk siis Lätis on nendeks meie kooli õpilased. Norrasse läksid suvist pidu tutvustama Pärnu rahvamuusikud, läände ehk Saksamaale Aarne Saluveer oma kooriga ja idas  jutustab Eesti oma lugu Peterburi  Jaani kirikus Timo Steineri orkester.

Et Riia Eesti kooli lapsed nii austava ülesande said, siis tahaksin siin natuke kirjutada õpetajatest, kelle tööta ei oleks Riias sellist kooli ega ka lapsi, kellega suvel Tallinnasse peole sõita. Andku siin praegu andeks tublid tantsuõpetajad, kelleta laste tantsuoskus kindlasti nii kaugele ei oleks jõudnud, ja kelle töö veel täistuuridel jätkub .
 Kuidas siis ikkagi läti lapsed eesti keeles "tantsimisega" hakkama saavad? Meie koolis on küll lapsi, kelle koduseks keeleks on eesti keel, kuid enamus õpilasi on kas läti- või segaperedest. Eesti keele oskuse saavad nad oma tublidelt algklassiõpetajatelt: Aiva Plaučalt,Liina Lihtsaarelt või Ivika Keiselelt. 
Alati naeratav ja abivalmis Ivika on tõeline eesti keele hoidja ja kadestamisväärselt andekas õpetaja. Tema klassiruumis on riiulil kaustades väga palju metoodilist materjali. Ükskõik missuguse teema kohta lisamaterjali küsides saab Ivika käest kindlasti abi. Paljud töölehed on Ivika ise koostanud ja kujundanud. Kunstiõpetajana leiab ta, et lihtsam on ise midagi joonistada, kui seda kuskilt otsima hakat  Eriliselt põhjalikud teadmised on Ivikal loodusest. Ta oskab lilledest ja lindudest nii huvitavalt rääkida, et võiks arvata, et on bioloogia õpetaja. Meie algklassiõpetajad teevad tõesti topelttööd. Paljud teemad võetakse lastega mõlemas keeles läbi, arvestama peab kogu aeg ka sellega, et lapsed on tihti erineval keeleoskuse tasemel. Siia lisandub igapäevane suhtlus lapsevanematega, kes toovad lapsi igal hommikul kooli ja ootavad, et õpetaja just tema lapse kohta midagi ütleks.  
   
 





Veebruari- ja märtsikuus on koolis alati rohkem näha ja kuulda eesti keelt. Sel aastal oli Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ühtlasi projektinädala esitluste päevaks. 2. klass esitas õpetaja  Aiva juhendamisel "Jussikese seitse sõpra", kolmas klass pidas Mutionu sünnipäeva, õpetaja Liina lapsed mängisid "Triinu ja Taavi lugusid". Emakeele päeva eel kirjutasime ilusamaid eestkeelseid lauseid, mille õpetaja Ivika ilusaks keelekeraks seadis, mille lõpuks "lahti kerisime" ja  koridori seinale kinnitasime. 8. klassi õpilased koostasid kauni eesti keele kasutajatest esitlusi, parimat ja põhjalikumat tööd sai 14. märtsil pidulikul kogunemisel näha kogu koolipere. Esitlus algas loomulikult K. J. Petersoniga, jätkus F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi, L. Koidula, A. H. Tammsaare ja L. Meriga. Algklasside tegemisi eesti keele päeval juhtisid õpetajad Ivika ja Aiva.
Märtsikuu oli keskastme klassides omaloomingu kuu. Läti keele õpetaja Silva koostab kooli almanahhi "Kalev", mis sisaldab nii läti- kui eestikeelseid lugusid ja õpilaste kunstitöid.   




Minu kodulinn Riia

Igal linnal on oma võlu. Tallinnal on see vanalinn, Pikk ja Lai tänav, Moskvas on kuulus Punane väljak, aga mis on Riial erilist?
Minu arvates on Riia omapära munakivitänavad, juugendmajad ja ilusad pargid. Daugava jõgi muudab linna suursuguseks ja eriliseks. On veel palju muudki, mida mujal pole.
Suvel meeldib mulle kõndida läbi vanalinna, minna jäätise kohvikusse, kus müüakse maailma kõige magusamat jäätist või minna sõpradega kinno, kus näidatakse kõige uuemaid filme.
 Sügisel jalutan Bastejkalnsi pargis, kus on kõige paremini näha sügise ilu, siis võib siin näha kõige erinevamaid värve.
Talvel käin uisutamas Riia kesklinnas. Eriti tore on õhtul, kui põlevad elektripirnid. Kevadel võin kummikud jalga panna ja jalutada jõe ääres või minna hoopis teatrisse. Minu lemmikteater on Läti Rahvusteater, kus mängitatakse läti kirjanike näidendeid, Tolstoi romantilisi draamasid või näiteks Lindgreni teoseid.
Riia teeb eriliseke see, et ühe päevaga on võimalik näha Milaanot või Pariisi. Minu Pariis ja Milaano on lihtsalt siin. On vaja ainult trammi, bussi või trolli istuda ja valida õige koht. Kui jalutad erinevas linnaosas ja külastad uhkeid kauplusi, võidki näha Milaano või Pariisi kunsti ja disaini. Võidki hetkeks olla Milaanos või Pariisis.
Selline on minu kodulinn Riia, mulle kõige ilusam ja kallim linn maailmas.
                                                                                                          Elma, 7. klass


K- tähe jutt
Konn kargab kevadel kõrgele. Kui kevad käes, kõlab konnade krooksumine kõikjal kaunilt. Konnad krooksuvad kooris.Konnade koorilaul kaigub kaugele. Kas kõik kuulevad: „Kevad käes! Kingitus kõigile!“ Kell kaksteist kuuleb karu konnakoori. Kus käbedad konnad kükitavad? Kell kolmteist kõnnib karu kiiresti kohale. Kell kaks kolmteist kutsub karu konnad külla. Konnakapsad, karukellad kasvavad kraavikaldal.
                                                                                           Katrīna, 7. klass


Kass käis karul külas
K

   Kolmapäeval kell kolmteist külastas kass karu.
   Karu keetis kastrulis külalisele kartuleid.
   Kass katsus kuumi kartuleid käpaga.
   Karu küpsetas külalisele ka kooki.
   Koogile kirjutas: „Kallis kass”.

                                                                           Līva, 7. klass