11. detsember 2018

November 2018

Sel sügisel sai uue värvikihi ka meie armas koolimaja. Kuigi tellingutel kõndivad jalad tekitasid lastes mitu kuud elevust, siis õpetajate tõi see kaasa rohkem tööd. Kes ikka tahab kogu aeg tahvlile või raamatusse vaadata, kui akna taga midagi palju ebatavalisemat toimub. 

Isadepäevast kirjutas õpetaja Ivika: 

Sel aastal tähistasime koolis isadepäeva 9.novembril. Teemaks valisime Lätimaa 100 ning kõik ülesanded seostasime selle müstilise numbriga 100 ning muidugi, ka Lätimaaga. Veidi muutsime oma traditsioonilist ürituse algust ning kõik lapsed tervitasid oma vanemaid algul klassides ja alles siis alustasime oma traditsioonilist teatejooksu mööda koolimaja. Isad said jõudu proovida spordis, muusikas, läti keeles, loodusõpetuses ja ühiskonnaõpetuses. Oli väga tore vaadata, kuidas isad oma teadmisi ja jõudu proovile panid. Ürituse lõpetuseks laulsime pühenduse Läti merele “Jää vabaks Eesti/Läti meri”. Oli väga tore ning südamlik isadepäev. Aitäh, kallid ISAD, et Te meil olemas olete!

Tegelikult oli kogu sügis oli täis sahmerdamist, sest üle Riia tähistati erinevate sündmustega Balti riikide juubelit, kuhu ka meie kooli lapsi tantsima-laulma oodati.

12.-16. november oli meie koolis patriotismi nädal - toimus erinevaid viktoriine, mänge, külastati muuseume jne. 16. novembri hommikul alustasime koolipäeva õues, et küünaldest moodustada LV100. 

Pärast seda toimus kontsert-aktus, kus iga klass esines endavalitud laulu või tantsuga. Kõige suurema aplausi sai 8. klass oma üsna humoorika tantsuga.

Kuna meie kool osaleb ka SOMA programmis, siis külastasid meie kooli õpilased erinevaid muuseume ja teatreid. 


21. novembril sõitsid 3.a klass, 8. klass koos minu ja õpetaja Ivikaga Turaidasse, kuna meie täitmist vaja järjekordne projektiülesanne (meeldetuletuseks: meie kool juhib Erasmus+ projekti, mida me hellitavalt "Jõhvikate-projektiks" kutsume). Sel korral mängisid 8. klassi õpilased fotojahti ja 3. klassi õpilased läksid ajas tagasi, et tutvuda iidsete kommetega. Pärast õppekäiku koostasid 8. klassi õpilased learningapp.org leheküljel Läti loodusega seotud ülesandeid. Sihtgrupiks olid muidugi 3. klassi õpilased. Tore käik! 

 

22. novembri õhtul sõitsime mina, direktor Urve ja kuus kõige tublimat üheksanda klassi eesti keele oskajat Tartusse. Nimelt kirjutasime eelmisel kevadel Rahvuskaaslaste programmi kaudu projekti, mille eesmärgiks oli ühes Tartu koolis anda Läti kultuuri ja keelt tutvustav tund. Seda muidugi eesti keeles. Kooliks valisime Tartu Luterliku Peetri kooli, sest sealse koolipere suurus ja meie senised kokkupuuted nendega lubasid eeldada, et meie õpilasi ootab soe vastuvõtt ja nad saavad kinnituse, et nende eesti keele õpingutest on kasu. Tunni jaotasime kolmeks: teoreetilised teadmised, teadmiste kinnistamine ja lätikeelne ringmäng. Kõigil oli rõõmu palju! 

   

    

Külastasime ka ERMi, mis jättis meie kooli üheksandikele väga hea mulje. 

Vaatamata sellele, et 24 tunni sees oli palju kohustusi, oli see reis seda väärt ja pani mõtlema, et ka tulevikus peaks selliseid käike Eestisse ette võtma. 




18. oktoober 2018

2018. aasta sügisel oli nii ...

Kui õpetajad augustis koolimajja jõudsid, siis oli kool veel tellingutes ja ehitajad ringi liikumas. Nüüd saame öelda, et ehitajate hulk on vähenenud (alles on ainult need, kes lifti ehitavad), koolimaja on uue värvikihi all ja ka kell näitab taaskord õiget aega. Sügisvaheajal saavad uue katte ka trepid ja siis on pooleks aastaks rahu majas, st järgmine remondietapp tuleb suvel. 

Mis me siis teinud oleme? 

Selle aasta ühisekskursioon viis meid väga jahelda septembripäeval Likteņdārzi, mis on kingitus Läti 100. juubeliks. Siinkohal saab öelda, et tegelikult on sünnipäevakuu ettevalmistused juba täies hoos ja kooli esindajaid oodatakse vägagi erinevatele sündmustele. 

Kindlasti teeb koolielu järgmistel aastatel huvitavamaks ka programm "Latvijas skolas soma", mille kaudu rahastatakse erinevatel kultuurisündmustel /-kohtades käimist. 

Septembris toimus ka kooli spordipäev, kus sel korral oli 20 erinevat ülesannet, mida 2 tunni jooksul katsetada. Mulle jätkuvalt meeldib, et spordipäev soodustab sportimist, mitte võistlemist. 

Õpetaja Ivika kirjutas mihklipäevast nii: 

Sel õppeaastal otsustasime mihklipäeva tähistada veidi teisiti kui tavaliselt. Eelnevatel aastatel olime teinud lillekompositsioone, maitsnud erinevaid toite ning valmistanud toredaid Mihkleid aedviljadest. Seepärast sel aastal proovisime oma kätt ilusate mihklipäeva mandalate tegemisel. Iga klass sai valida ise materjale millest seda valmistada. Tööd paigutasime oma kooli parki mändide alla. Park sai kohe veel kaunim ja rõõmsameelsem. Õpilased said antud ülesandega suurepäraselt hakkama! Vahva! 

Nüüd on kuldne sügis jõudnud sinnamaani, et sügisvaheaaeg koputab uksele. Eks me kõik vajame enne pidustusi (loe: Läti 100 seotud kohustusi) aega, et end korralikult ette valmistada. 


5. juuni 2018

Kevad 2018

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et koolielu käib hoopis teistsuguse ajaarvamise järgi kui tavaelu. Vähemalt nii tundub. 

Märtsis tähistasime meiegi emakeelepäeva - eesti keele tunnis kirjutasid lapsed akrostihhone Kristjan Jaak Petersonist, seejärel trükkisid need arvutisse ja lugesid ka tekstina sisse, nii et need tööd muutusid mõnes mõttes täienduseks näitusele "Eestlaste Riia läbi sajandite", mis meie koolis üleval oli.

  

Keelenädalal toimus muidugi teisigi ettevõtmisi - näiteks said 1. klassi ruumi asjad endale eesti-, vene- ja ingliskeelsed sildid, kooli külastas kirjanik-illustraator Lilija Berzinska, õpiti liivi mänge ja laule. 20. märtsil (loe: REKi eesti keele päeval) külastas meid luuletaja Guntars Godiņš, kes on oma südameasjaks võtnud “Kalevipoja” tõlkimise läti keelde. Loengu käigus selgus, et tõlkimine pole alati nii lihtne kui esialgu tunduda võib, eriti siis, kui tegemist on erinevate värsivormidega ja olukordades mõnikord tuleb keelemängu huvides otsetõlkimisest loobuda. Guntars Godiņš on hammustanud üsna suure tüki, kuna tema tõlkes võivad lätlased lugeda oma keeles järgmiste eestlaste loomingut: Jāns Kaplinskis, Emīls Tode, Arturs Alliksārs, Pauls Ēriks Rummo, Hando Runnels, Dorisa Kareva, Tenu Ennepalu, Ilmars Lābans, Matss Trāts, Contra, (:)kivisildniks, fs,  Jāks Jērīts (loe: Jaak Jõerüüt), Vīvi Luika, Andruss Kivirehks, Andress Ehins. 

Tähistasime ka lihavõtteid ja õpilased rõõmustasid, kuna lõpuks ometi võis koolivesti nädalaks koju "unustada", sest riietuda tuli vastavalt värvikoodeksile. 

Meie kooli õpilased on kõrgeid kohti saanud erinevatel olümpiaadidel  - näiteks füüsikas, tööõpetuses, loodusõpetuses, matemaatikas, loodusõpetuses. Ilmselt võidaks nad ka Lätis peetava eesti keele konkursi, kui selline asi toimuks :) 

Loomulikult osaleme ka erinevates projektides - sel kevadel Eesti-Läti-Leedu-Poola koolimuuseumiprojektis, kus meie kooli õpilasomavalitsuse liikmed ettekandeid tegid ja teiste omasid kuulasid.

Ka laululapsed on esinemas käinud nii väiksematel kui ka suurematel üritustel:
 

Õppekäike on tehtud nii Läti raadiosse, muusemidesse kui ka loodusesse (oleme ju ometigi looduse saadikud sel aastal!).

Uusi teadmisi omandasid lapsed nii akadeemises kui ka lõbusamas võtmes. 20. aprillil külastas meie kooli Tallinna Huvikeskuse "Kullo" esindus, kes õpetas meile, kuidas mängida mängu nimega "Gomoku". Õnneks oli mäng üsna lihtne - ühte rivvi oli vaja saada 5 musta / valget nuppu (vaata videonäidet siit). 5.a klass kogus oma väed kokku ja käis toetas ühte oma klassikaaslast telesaates "Gudrs, vēl gudrāks" (tõlkes "Tark, veel targem"), kus omavahel võistlevad erinevate koolide õpilased. 

Traditsiooniline spordipäev toimus loomulikult ka, seekord küll veidi võistlikumas võtmes kui varasematel aastatel, mil ma siin olen olnud. Ümber kooli oli 20 punkti, kus tuli täita erinevaid täpsust, osavust või kiirust nõudvaid ülesandeid. Igal õpilasel oli personaalne tulemustekaart, kuhu tema sooritused kirja pandi. Pärast loositi välja mitu t-särki, kuhu oli suurelt ja uhkelt eesti keeles kirjutatud: Riia Eesti Kooli spordipäev 2018.





Toimus ka traditsiooniline jalgrattavõistlus, kus võistlema oodati nii lapsi, vanemaid kui ka õpetajaid.

                                      

Meie kooli õpilaste sportlikud saavutused sellega muidugi ei lõppe - Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts tunnustas meie kooli õpilasi rahvusvahelise tantsupäeva raames tiitliga "Parim väliseesti "Pärliine"." Muide, REKis viib rahvatantsutunde läbi meie kooli vilistlane Lelde, kes ka video võistlustulle saatis.


Kooli lõpp oli natuke eriline, kuna kolmapäeval said õpilased kätte tunnistused ja loovutasime pidulikult siinse RMK loodusesaadikute tiitli.

 

 Neljapäeval sõitsime kogu kooliga Eestisse ekskursioonile. Mina sõitsin seekord kaasa 5.a klassiga ja meie reisisihiks oli Otepää seikluspark. Tänu asjalikule ja sõbralikule juhendajale saime endale pealtvaataja ja kaasaelaja rolli. Park oli suur ja lapsed hajusid ruttu laiali. Lõpuks kogusime nad ikka kokku, et külastada ka Tehvandi suusahüppetorni. Vaade ülevalt võttis nii mõnelgi jala värvisema.

Poisid vaatasid kadedusega pealt, kuidas viimasele rajale suutsid ronida ainult 2 tüdrukut.

Kõige populaarsem koht toidupoes.

1. ja 2. klass sõitsid Liikluslinna ja Nõiariiki. Õpetaja Ivika kirjutas 2. klasside kogemusest järgmiselt: "31.mail sõitsime 2.a ja 2.b klassiga Eestimaa suurimasse liikluslinna, et proovida liiklemist mängulinnakus. Meid võeti sõbralikult vastu, räägiti liiklusohutusest ja liiklemiskultuurist. Kõik saime proovida sõitmist mootorratta ja autoga. Tore oli, et Katrina, kes muidu peab liikuma ratastoolis ja sellelaadset sõitmist pole teinud, sai samuti autosõitu proovida ja see oli tema jaoks väga suur rõõm. Aeg lendas liikluslinnas kiirelt ja peagi suundusime Nõiariiki. Peanõid võttis meid toreda nõiatantsuga vastu ning tema ustav sõber rääkis meile Nõiariigi tegemistest. Proovisime luuaviskamist ja õppisime tundma taimi. Alustades kodusõitu kohtasime teel ka 1.klassi ja 5.a klassi, sest kogu kooliga olime sel päeval Eestimaad avastamas ja see sai igati põnev päev olema meile kõigile!"

1. klassi õpilased Liikluslinnakus lustimas:


3. ja 4. klass sõitsid Jääaja Keskusesse ja Eesti Lennundusmuuseumisse; Kõige pikema reisi (6 tundi!) võtsid ette põhikooliklassid (5.b, 6. ja 7.), kes sõitsid Ida-Virumaale, et oma silmaga üle vaadata, mida kujutab endast Kaevandusmuuseumi kooliprogrammi moodul nr 3 (loe: ekskursioon allmaakaevandusse, seiklusmatk ja Karjäärisafari). Kuigi päev oli pikk, olid nii lapsed kui ka õpetajad rõõmsad REKi toreda "ekskursioon Eestisse" traditsiooni pärast.

Juuni keskel toimus koolis pidulik aktus - järjekordne 9. klass lõpetas. Sel aastal oli aktus väga südamlik ja mõnus. Egas midagi - tuult tiibadesse!



23. veebruar 2018

Eesti Vabariik 100

Viimastel nädalatel on meie kooli õpilased osalenud mitmesugustel Eesti sünnipäevaga seotud üritustel nii Riias kui ka mujal Lätis. Oleme saanud palju nii trüki - kui visuaalmeedia tähelepanu.

Cesises toimus 17. veebruaril Balti riikide 100. juubeli tähistamine - külalisi oli nii Eestist, Lätist kui ka Leedust. Meie kooli esindasid meeleolukal üritusel 4. klassi õpilased, kes tantsisid eesti rahvatantse. Nagu piltidelt näha, siis baltlane olla on uhke ja hää, eriti veel, kui eeskujuks on näiteks Eesti suursaadik Lätis Tõnis Nirk. 


 


Riia Läti Seltsi majas esinesid viiendikud nii laulu kui tantsuga. Sellest, mis toimus, vaata ERRi videolõigust siit.

Täna tähistasime koolis Eesti 100. sünnipäeva - hommikul tegime küünaldest EV100 logo, seejärel osalesid algkoolilapsed viktoriinil, suuremad lahendasid orienteerumismängu ülesandeid ning seejärel vaatasid kõik klassid Eestis tehtud filme, keskpäeval oli pidulik kontsertaktus, kus osales ka Eesti suursaadik Lätis. Avasime ka näituse Eestiga seotud paikadest Riias. Pärastlõunal esines meie kooli koor Eesti saatkonnas, kus sooviti Elektrumi eesvõttel Eesti riigile eesti keel õnne. 

   

  




Elagu Eesti! 


13. veebruar 2018

2018. aasta esimesel kuul mõtlesin korduvalt, et peaks kirjutama, kuid tegudeni ometi miskipärast ei jõudnud. Vabandust!
  • 12. jaanuaril osalesid 9. klassi õpilased mitmetunnisel väga praktilisel esmaabikoolitusel.
   
  • 5.a klass käis jälle Eestis - Pärnus toimus tantsulaager, millest võttis osa 80 eestlast ja lätlast. Nii palju, kui ma olen kuulnud, siis oli see pikk nädalavahetus (reedest pühapäeva õhtuni) vahva.
  • Mitmed klassid veetsid aega ka Dinamo hokiklubile kaasa elades - meie kooli tublimad korrapidajad saavad preemiaks pileteid, et siis Arenal hüüda: "Sarauj, Rīga!" (loe: "võitle, Riia!"). 
  • Lisaks hokile käisid meie kooli lapsed nii ajaloomuuseumis, uisutamas, kinos kui ka teatris. 
  • 29. jaanuaril tähistasime koolis raamatupäeva, st kooli raamatukogu sai jälle täiendusi nii läti- kui ka eestikeelsete raamatute näol. 
Veebruari alguses oli koolimajas tunda elevust - ERR salvestas Lätis saadet ja külastas ka meie kooli, et ka eestlased saaksid aimu, mis plaanid meil Eesti 100. sünnipäeval on. Algkoolilapsed laulsid natuke kohandatud "Kodulaulu" (kes oleks arvanud, et minus ja direktoris väikesed räpi-jumalannad elavad; see oli nüüd vihje, et tegelikult on räpiosa kordades pikem ja küll see ka ükskord laiema publiku ette jõuab). Aga igatahes, siin see on: REKi lapsed saadavad tervitusi! 

Nüüdseks on selja taga ka projektinädal, mis sel aastal oli pühendatud n-ö päris uurimistöö kirjutamisele. Ometi ei puudunud ka sel korral erinevad muuseumikülastused ja meisterdused. Näiteks tõid 5.b klassi Gustavs ja Nils mulle täna purgitäie kastaneid, millele oli väga ilusasti peale kirjutatud Eesti tähestik - seda muidugi selleks, et nooremad õpilased saaksid oma teadmisi mängulisemalt kinnitada.

Aina aktuaalsemaks muutub ka Eesti 100. sünnipäevaks ettevalmistuste tegemine nii koolis kui ka linnas üldisemalt - tulevad ju Estonia ja NO99 külalisetendusi andma ja aset leiavad mitmed näitused ning üritused. Minu arust on väga äge ka see, et kesklinnas on LED-ekraanidest värav kordamööda värvunud Eesti, Läti ja Leedu lipuvärvidesse ning tuletab meelde, et ühtsuses peitub jõud!