8. juuni 2011

COMENIUSEGA KAUNASES

Maikuu keskel, kui esimene kuumalaine üle Baltimaade käis, sõitsime Riiast 300 km veel rohkem lõunasse. Kaunases toimusid 12.-15. maini Comeniuse projekti "Inside and Outside"  spordimängud. Vastuvõtjaks ja organiseerijaks kooliks oli Kaunases asuv Antanas Smetona nimeline Gümnaasium. Leedu presidendi (1926 - 1940) nime kandvas gümnaasiumis õpib umbes 900 õpilast. Klasside numeratsioon algas 7. klassist ja kõiki klasse oli  4 - 5 paralleeli.
Meie külaskäigu ajal toimusid eksamid, kuid olid juba selgunud ka selle õppeaasta parimad. Olime külalistena kutsutud kindlasti küll rohkem lastevanematele ja õpetajatele mõeldud pidulikule kontsert-aktusele. Üritus järgis kindlat kava: ekraanil tutvustati nominente, kes olid kandideerinud parimateks kindlas õppeaines või siis mõnes vaba aja tegevuses, üheks parimaks õpetajaks sai meie projekti Leedu-poolne koordinaator Kristina Statkute, sest ta oli vabariikliku olümpiaadi võitja juhendaja. Autasustamiste vahepeal esinesid kooli tantsijad, võimlejad, lauljad. Kõik esinejad olid tõelised profid. Kooli koor oli võitnud televisiooni "Laululahingu" saate ja nende lõpulaulu ajal näidatigi ekraanilt ilmselt väga populaarse saate lõike, sest kõik kuulajad elasid saalis häälekalt kaasa. Tase tundus koolil olevat kõvasti üle vabariigi keskmise, näiteks kirjandusauhinna sai vanemate klasside luuleteatri grupp, kes oli tunnistatud Leedu parimaks, spordiauhinna sai loomulikult kooli korvpalli meeskond.

Meid vastuvõtjatel õpetajatel Kristina Statkutel ja Kristina Miliukaitel oli organiseerimist palju, et kõik laabuks. Kõigi 9 maa koolide esindused olid kohal, igast koolist 4-5 õpilast ja vähemalt 2 õpetajat. Õpilased elasid peredes, õpetajad hotellis.

 
   Hoone peasissekäigu ees seisavad Riia Eesti Keskkooli 12. klassist Santa, Viktoria, Enija, Doris ja Ingrida.   

Esimese päeva hommikupoolikul toimusid õpilastele tutvumismängud, teatevõistlused ja pallimängud, võistkonnad moodustati nii, et erinevate maade esindajad oleksid erinevates võistkondades.


Siin jagavad Kristinad võistkondadele linnaplaanid, mille peale olid märgitud kontrollpunktid, mis kõigil läbida tuli. Algas umbes kolmetunnine orienteerumine vanalinnas.
Kaunas on suuruselt Leedu teine linn. Aastatel 1919-1940 oli Leedu pealinnaks. Ajaloo huvilisele on siin põnevaid kohti palju. Aleksotase mäele saab sõita Leedu vanima elektri jõul töötava köisraudteega. Meie kasutasime seda küll allatulemiseks. Et linn asub Leedu kahe suurema jõe Nemunase ja Nerise ühinemiskohas, siis on ümbrus väga maaliline.
Kaunas on ka Leedu ainuke hansalinn, kus just valmistuti nädala pärast algavateks rahvusvahelisteks hansapäevadeks. Jalutuskäik linnas kujunes pikaks, sest tänav, mida mööda vanalinna südamesse läksime on Ida-Euroopa pikim jalakäijate tänav. Ühest päevast Kaunasega tutvumiseks jääb väheseks.
Teisel päeval sõitsime kahe suure bussiga Vilniusse. Jätkus sportimine, kuid nüüd veekeskuses. Õhtupoolikul jälle koolimajas ja juba eespool tutvustatud kontserdi külastus.
Kolmas päev oli Trakai ja Vilniuse ekskursioonipäev.


Trakai - see müstiline Leedu suurvürstide pealinn! Järvedeketist ümbritsetud keskaegne Trakai loss on peaaegu täies uhkuses taastatud. Väikses Trakai linnakeses on kitsad tänavad ja vanad puumajad. 14 sajandil tõi kuningas Vytautas Suur endale ihukaitsjad Musta mere rannikult. Nii on praeguseni selles linnas türgi juurtega rahvakild - karaiimid, kes on säilitanud oma kombed, kultuuri ja usu. Saime meiegi maitsta nende rahvustoitu kohalikus restoranis.
Trakaist sõitsime edasi Vilniusse, kus kohalik giid väga vaimustunult ja kaasahaaravalt oma ilusat kodulinna tutvustas. Vilniuses kõndides võisin ainult kahetsust tunda, et viimase kahekümne aasta jooksul siin käinud pole. Linn on väga ilus ja vaatamist jätkuks mitmeks päevaks. Leedu, poola, vene ja juudi kultuuride ristumiskoht. Vilnius oli 2009. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitli kindlasti auga välja teeninud.
Sügisel Comeniuse projektiga Poolas käies tekkis tahtmine sinna veelkord minna, sama mõte tekkis ka Leedus olles.
Hea, et Comenius klassiruumist välja viib!

Meie kooli lapsed ärasõidu eel Kaunase bussijaamas neid vastuvõtnud peredega. Siin me veel ei tea, et bussifirma Ecolines meid ootamatult veelkord Vilniusse tagasi viib ja meie kojujõudmise mitmetunni võrra pikemaks teeb.  

7. juuni 2011

KARKSI - NUIAS

Kui jõudsime Karksi - Nuia, siis õpetaja Anneli Arraste juhendatavad rahvatantsurühmad juba tantsisid linna keskväljakul. Esinesid kõik koolis tegutsevad rühmad. Tantsijaid oli nii palju, et väikesele lavale polekski nad ära mahtunud.  Meie esinemine toimus uhkes kohalikus kultuurikeskuses koos poistekoori kontserdiga.






Kui tantsud tantsitud ja laulud lauldud, viisime kotid ööbimiskohta ja läksime vaatama Karksi ordulossivaremeid. Karksi - Nuial on oma kirjanik August Kitzberg, kes ümbruskonna ilusa looduse kirjandusse talletanud. Esimest korda siia sattunu võib tunda, et just temale on kirjamees kirjutanud: "Tule oh rändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse ... !" Nägime kõike seda ja lisaks veel ilusaid järvi.
(Kitzberg elas 1894-1907 Lätis, nendest üheksa aastat Riias)





Oli ruumi joosta, sai kiikuda ja ronida. Karksi kiriku viltune torn ei ole kahjuks pildile ära mahtunud, kuid kõigi rõõmus meel suvest ja saabunud vaheajast on olemas.

Teise päeva veetsime Viljandis. Lossimägedes jalutatud ja Kaevumäel spontaanne esinemine tantsu ja lauluga enda rõõmuks tehtud, juhuslikelt kuulajatelt ka aplaus teenitud, kiirustasime Pärimusmuusika Aita kontserdile "Sinasõprus pärimusmuusika ja -pillidega". Kõige vanimat pilli - häält - kuulsime Sofia Joonsi ja Cätlin Jaago lauldud regilaulu näitel. Järgnes pillide tutvustus: hiiu kannel, parmupill, torupill, vilepill, viiul, lõõtspill. Esinejate vahetu suhtlus ja laste kaasaelamine vanadele, kuid samas nii tuttavatele ja omastele rütmidele ei tekitanud keeleprobleeme. Tore oli kuulda, et 3.-4. klassi õpilased teavad rahvapillide nimesid eesti keeles.
Lossimägedest olime juba Viljandi järve imetlenud, Vanast Veetornist saime veelkord kaunist vaadet nautida. Lühike kunstiajalootund õpetaja Ivikalt Johann Köleri ausamba juures, jälle midagi ühist Eestiga: Cēsise Jaani kiriku altarimaali on maalinud Viljandimaal sündinud esimene eestlasest maalikunstnik Johann Köler.