5. juuli 2017

Tantsud said selleks korraks tantsitud

Kuna päevane etendus jäi ära, siis seda põnevam oli jälgida (ja oma korda oodata) õhtusel etendusel. Lapsed vaatasid suure huviga, sest lugu tantsiti ju imeilusasti välja. 

 
Loomulikult olid emotsioonid pärast edukat tantsimist rõõmsad. Kui sul on veel etendus vaatamata, siis saab seda siin teha. REKi tantsijad on kaadris 1:29:26. 

(Foto: Mārtiņš Kālis)
(Foto: Mārtiņš Kālis)
Pühapäeval ootas meid ees rongkäik. Ajasime lipud vardasse ja andsime need isadele, kes vapralt neid kandsid; panime end ilusasti riidesse ja kohtusime Läti suursaadikuga Eestis. Ka Riia linna esindajad kõndisid meiega rongkäigu kaasa.

 
  




(Foto: Mārtiņš Kālis)
Kõik välismaised grupid olid rongkäigus väga ees, mis tähendab, et meie jõudsime linna tagasi juba siis, kui viimased grupid alles Postimaja juures olid. Rongkäiku saab vaadata siit.

Kui me lõpuks laulukaare alla jõudsime, siis olid jalad väsinud, kuid hinges suur rõõm!


Laulupidu me kahjuks vaatama ei jäänud, usun, et ka see oleks pakkunud unustamatu elamuse. Riiga jõudsime tagasi õhtul. Bussisõit oli üsna vaikne, sest väsimus võttis maad ja ainult mõni üksik laps ei maganud. Iklas tegime söögipeatuse ja vaatasime telerist, kuidas Vanaisa (ma ikka rõhutasin neile korduvalt, et ta pärisnimi on Ivo Linna) koos teistega laulis. 

Uhke on olla eestlane! 
(Või lätlane, kes Eesti rahvatantse noortepeol tantsida saab!)
 


1. juuli 2017

Ikka tantsime ja oleme rõõmsad

Tänaseks on esimene suur esinemine selja taga ja ees ootamas veel kaks. Kui nädala keskel oli paaril päeval vaja päevituskreemi, siis eile-täna oleks vaja hoopis mütsi ja veekindlaid riideid. Loodame, et ilmataat laseb tantsijatel kuivalt koju saada. Ilmselt polegi suurem mure see, kui ise märjaks saaks, aga rahvariided kuivavad ju nii kaua! Meie panime eile kõik märjad jalanõud põrandasoojustusega vannituppa ja riided leidsid endale koha saunas. (Jah, nii vedanud meil ongi, et isegi saun, mida me küll ise kasutanud ei ole, on olemas).


Kelle autogramm see on? Tuleb tuttav ette? Mina lasen lastel endaga ainult eesti keeles rääkida ja meil on üsna toredad vestlused. Mina sain vastuseks, et see on Vanaisa oma. Teadupoolest on tänavu sellesse rolli määratud ei keegi muu kui Ivo Linna.


Esimesed proovid päris muusikutega olid päikeselised ja mõnusad. 

 

Kui me tavaliselt sööme Reaalkoolis, siis üldproovide ajal on toimub toitlustamine staadioni kõrval olevas hiiglaslikus telgis. Seljankat ootavate laste järjekord on palju pikem, kuid ka nuudlisupp on väga maitsev. 


Eile, peaproovis ja esinemise ajal sadas halastamatult vihma. Ma olen väga tänulik, et kummalgi korral ei tehtud 20 minutilist väljamarssi, sest need tormituuled olid äärmiselt tugevad. Üldse tundub mulle, et vanuseastmete juhid on sel korral väga lastesõbralikud ja aitavad kaasa mõnusa meeleolu tekkimisele isegi siis, kui ilm õues olemist ei soosi.





Seal need meie vaprakesed lähevad.



Proovisime teha ka ametlikku ilupilti, et saaks kõigile näidata, kui ilusad me oleme.



Selle ilu taga on palju tööd- 10 paari patse, vöötamist, säärepaelte panekuid ... õigete riiete jaotamisest ja öisetest triikimissessioonidest rääkimata. 

Ostsin koolile kingitud raamatupoe kinkekaardi eest toredaid mänge, et lisaks ettevalmistustele saaks aega veeta mõnusamalt ka. Kuigi kui vaadata nende nägusid, siis tundub ka riietumine üsna rõõmsaks tegeva ajaviitena. 


Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil ka lapsevanemad saabuma hakkavad. Eesti majandus saab tänu neile turgutust, sest paljud jäävad siia 3-4 ööks. 


Vaatamata tormisele ilmale tasub vaatama tulla, sest elamus on suur. Meid leiab kevadistest tantsudest, Kellatorni (lava) poolt, Läänetribüüni (VIPid ja üldjuhid on sealpool) teisest seltskonnast. Meie juures tantsivad näiteks setod.

Edit. Meid saab ainult õhtul vaadata, sest päevane kontsert jääb ära. Pealtvaatajana on kindlasti külm seda vaadata, aga lastel on ju elevus nii suur, et sel ajal ilmselt ei märkagi, mida taevast alla sajab. Nendes koolides, kus mul tuttavaid õpetajaid on, on asjad ära kuivanud (küte on ju sisse pandud!). Aga eks siis õpetajad hakkavad mõtlema, mida nende igavlevate lastega teha terve päeva. Kinopileteid ei saanud lastefilmidele juba eelmisel nädalal osta ja õues ju olla ei saa. Aga loodetavasti on säilinud eilse esinemise võlujõust natukenegi ja tuju kõigil hea :)

28. juuni 2017

Tantsupeole, tantsupeole!

Kuigi esialgu oli plaanis, et lapsed ise kirjutavad oma kogemustest, siis peate suuresti ikkagi leppima minu kirjutatuga, sest a) lapsed on väsinud, kuid väga rõõmsad, b) lapsed tantsivad või ootavad oma tantsimise korda staadionil, c) me ei ole internetiga samas kohas (kuna on palju pilte, siis on ka nende üleslaadimine wifita kulukas). Aga pärast esinemist annan neile kindlasti sõna.

Meie sõit sai alguse esmapäeva hommikul kell 9, mil startisime üsna hea ilmaga Riiast. Bussis oli meil mõnusalt ruumi ja kõige ägedamad (rahvariided) said endale koha bussi tagumises otsas.


Tallinnas ootas meid mitu fotograafi ja ajakirjanikku - oleme ainsad välismaalased, kes tantsupeol osalevad, ja esimesed, kes kohale jõudsid. Nii saabki meie kohta lugeda nii Eesti Päevalehest kui ka Õhtulehest.
(Foto: Estonian Song and Dance Celebration FB leht)
(Foto: Estonian Song and Dance Celebration FB leht)
Loomulikult esitasid lapsed neile ka näidistantse.



Meie koduks on sel nädalal kesklinnas asuv tulevase lasteaia ruumid, mis hetkel veel on 4-toaline avar korter ja juba väljaehitatud tantsusaal. See on ideaalne!


Selline suure pere tunne oli, kui teisipäeva hommikul sõime. 



Esimesel päeval käisime Lennusadamas ja vanalinnas ka. 









Õhtu ja järgmise hommiku veetsime muidugi harjutades. 



Ja siis see hakkas- trotsides tuult (õhtuks olime kõik läbituuldunud) ja mitte just kõige soojemaid olusid, veetsime 6 tundi tantse harjutades. Meil on vedanud- kuna meil käisid koolis ka vanuseastmete juhid, olid meil muudatused teada ja selle võrra kergem. 







Õnneks on täna tunduvalt rohkem päikest ja vähem tuult. Täna on ka esimene Kalevi staadionil olev proov. Tänane päev on 8.45-19.00 ja homsed proovid on kuni 21.00. Kuigi päevad on pikad, on kogemus seda kindlasti väärt!

1. juuni 2017

Ja saigi läbi... (optimistlikumalt: "Tere, suvi!")

Mulle meeldib, et maiga lõppeb ka kool. Nüüd on kummaliselt vaikne, sest koolis on ainult õpetajad ja ehitusmehed (suvega saab korda meie kooli söökla ja ehitatakse ka lift). Õnneks on mõnikord näha ka üheksandikke, kes valmistuvad oma viimaseks eksamiks. 

Meie koolis ei jäänud ükski õpilane pikendatud õppetööle (loe: suvetööle) ja kiitusega (hinded 8-10) lõpetajaid oli 40. Kõlab väga uhkelt! Mulle meeldib, et õppeaasta viimasel aktusel saavad tänukirja ka lapsevanemaid, kes on aktiivselt kaasa aidanud koolielu paremaks muutmisele. Lapsed olid uhked, kui said oma ema-isa nimel tänukirja vastu võtta. 

Aga enne kui vaheaeg algas, oli koolis spordi- ja talgupäev. Spordipäevast pilte vaadates võiks arvata, et oleme maakool, mitte ei asu keset suurt linna.                                                                                      

     
   

                                                 
Nagu piltidelt näha, siis oli sel aastal spordipäev rohkem tulemustele suunatud, sest 8. klassi õpilased kirjutasid protokolle ja kõigil oli võimalus ennast proovile panna vägagi erinevaid oskusi nõudvatel aladel. 

Pärast spordipäeva tegime pargis heakorratöid. Usinate laste, õpetajate ja vanemate koostöös valmis mitu lillepeenart. Kuna meie kooli pargis asus aastaid tagasi mitu hoonet, siis tulid kaevamiste käigus välja mitmed leiud, mis laste silmad muidugi veel rohkem särama panid. Leiti nii 1943. aasta münte kui ka pudeleid ning muid majapidamisse kuuluvaid asju. 

  

NB! Nendel putukatel, kes asusid meie kooli putukahotelli poole teele, pean paluma oma puhkuseplaane täpsustada, sest 1. klassi lapsed viisid kõik lillepeenra rajamisel leitud putukad hotelli. Aga samas - mida rohkem, seda uhkem!