Elasid kord kaks konna, üks Riias, teine Liepajas. Ühel heal päeval tuli Liepaja konnale kange tahtmine teada saada, mismoodi see Riia linn ka välja näeb. Ja täpselt samal päeval tärkas Riia konnal huvi Liepaja vastu.
Kui Liepaja konn oli tükk aega Riia poole kalpsanud, sattus talle kõrge mäekuppel ette. Konn tõusis kupliharjale ja nägi, et Riia poolt kiirustab talle üks teine konn vastu.
"Kuhu sa tõttad?" küsis Liepaja konn.
"Eks selgust saama, mis nägu see Liepaja linn ka on."
"Näed siis," ütles Liepaja konn. "Aga mina lähen vaatama, kuidas Riia välja näeb." Ja nad hakkasid arutama, kui pikk tee on veel minna ja mis ohtusid tuleb karta.
"Kuule," ütles äkki üks. "Miks me ei võiks tagajalgadele tõusta ja siit kõrgelt mäelt vaadata, kuidas Riia ja Liepaja välja näevad? Siis poleks meil tarvis pikka ja ohtlikku teed jätkata."
Mõeldud, tehtud. Vastakuti, nagu nad olid, tõusid mõlemad tagajalgadele.
"Ohoo, õeke!" hüüatas Riia konn. "Sinu Liepaja on täpselt samasugune kui minu Riia."
"Ja sinu Riia on just niisamasugune kui minu Liepaja."
Noh, kui nii, siis ei tasunud küll rännuteed jätkata. Riia konn hakkas tagasi Riia poole kalpsama, Liepaja konn võttis samuti kodutee jalge alla. Kummalegi ei tulnud mõttesse, et siis kui nad tagajalgadele tõusid, olid nende silmad selja taha vaadates oma kodulinna uurinud.
(Läti muinasjutu järgi jutustanud Jüri Rant Täheke nr.9 1986)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar