ALGASID PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMID

12 üheksanda klassi õpilast kirjutavad praegu läti keele eksamitööd. Kirjalik töö kestab kolm ja pool tundi, siis on väike paus ja järgneb suuline osa. Ees seisab veel 29. mail inglise keele eksam, 5. juunil matemaatika ja 7. juunil ajalugu. Lätis on põhikooli lõpueksamid riiklikult ette määratud. Valikuvõimalust ei ole. Riiklikud tasemetööd toimusid 3. ja 6. klassis emakeeles ja matemaatikas. Iga klass on sooritanud tasemetöö ka eesti keeles, näidanud oma oskust kuulamises, lugemises, kirjutamises ja rääkimises.

18. mail soovis kogu koolipere 9. klassile edu eksamitel.

Viimase koolikella ürituse organiseeris tavakohaselt 8. klass. Spordiväljakul olid kaunistatud toolid, kuhu 1. klassi õpilased kell 12.00 pidulikult riietatud üheksandikud istuma tõid. 8. klass oli ettevalmistusi väga tõsiselt võtnud. Ette olid valmistatud esinemised ja erinevad ülesanded 9. klassile. 9. klass võis end uhkelt ja kindlalt tunda, kui olid joonud "tarkuse jooki" ja pärjad pähe saanud. Elma (8. klassist) luges oma tehtud luuletuse, milleks sai inspiratsiooni eelmisel tunnil kuuldud Eesti eurolaulust ja Inese laulust "Must ja valge":

KUULA: Vastuseid keegi ei ütle ette,
kõike tuleb ise proovida.
VAATA: Kõik ei ole nii, et on must ja valge,
alati ei tea, mis teeb sulle halba, mis teeb head.
TUNNE: Kuidas on siis, kui kõik selja pööravad
Tunne sooja ja tunne  külma,
mis läbi käib südamest.
MÕTLE: mis sul juba on, mis sul veel olema peab. 

JÜRIPÄEVAL KOOLI ÕUES

APRILLIKUU SÜNDMUSI

Aprillikuu algas rõõmsate kevadpühade ja pikemate päevadega. Koolipäevadki on pikemaks läinud, sest kevadel on ju tibude lugemise aeg. 9. klass teeb õppimises tõsiseid pingutusi ja kõik on väga asjalikuks muutunud.
Väikses koolis on nii, et kui on kooride ülevaatus või linnaosa spordivõistlused, siis osalejateks on tavaliselt ikka ühed ja samad õpilased, nii et praegu saavad mõned lapsed topelt koormuse, kuid kes teeb, see jõuab. Tasemetööd nõuavad õppimist, kuid järjest ilusamad ilmad kutsuvad õue.
Kevadest siia kaks 11-sõnalist luuletust.
  

KEVAD

märg, värske

sulamine, voolamine, kasvamine

Kevadel lõpetan ma klassi

RÕÕM

                        Eva Altrofa

KEVAD

päikseline, roheline

kasvamine, õitsemine, lõhnamine

Ma lähen koeraga jooksma

PÄIKE

                        Diana Ziemele

EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMINE

Meriliis Klein 3. klassist loeb Kristjan Jaak Petersoni luuletust "Laul"

Eile kohtusid suuremad õpilased Läti Ülikooli eesti keele lektori Kerttu Kibbermanniga, kes rääkis oma võõrkeelte õpingutest  ja eesti keele õpetamisest Riias.Vaatasime koos Raivo ja Kalvise koostatud emakeelepäeva slaidiprogrammi. Kerttu Kibbermann vastas küsimustele ja küsis ise eesti kirjanduse ja õpilaste huvide kohta.  Kohtumisest võttis osa ka praegu vahetusüliõpilasena Riias õppiv Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna üliõpilane  Aive. Tore, et nende mõlema kodulinn on Tartu, nii sai K. J. Petersoni mälestussammas Tartus Toomemäel ja tema õppimine Tartu ülikoolis veelkord üle korratud.

 Suur tänu Kerttule ja Aivele toreda kohtumise eest!

EESTI VABARIIK - 94

Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva tervitused läksid seekord laevaga Eesti poole teele. Õpetaja Aiva kokkuseatud kava järgi meisterdas iga klass laeva või purjeka ja pidulikul kogunemisel kõlasid tervitused nii eesti kui läti keeles.

 

24. VEEBRUAR

TÕNU SEERO kirjutatud muistendi  "EESTIMAA SÜND" tõlkis läti keelde Annika Valma (9. klass), lätikeelset teksti redigeeris läti keele õpetaja Silva Čakle.          

Siis, kui Eestimaad veel polnud, ujus ükskord kilpkonn meres. Temast lendas üle kurg. „Sa ei oska lennata, va kilpkonn! Ma olen sinust parem!“ hakkas kurg kiitlema.

„Ei mina olen parem, vastas kilpkonn. „Ma oskan sinust paremini sukelduda.“

„Ei mina!“vehkles kurg tiibadega.

„Ei, mina!“ podises kilpkonn vastu.

Nii vaidlesid kurg ja kilpkonn seitse aastat. Vanajumal vaatas nende vaidlust pealt ja lootis, et nad ükskord ometi järele jätavad. Kuid kurg ja kilpkonn olid kangust täis ega jätnud. Lõpuks vanajumal vihastas ja saatis vaidlejate poole suure kivimüraka lendu. Ta tahtis kurge ja kilpkonna vaid ehmatada. Ent kivi oli ilmatu suur ja kui see vette plartsatas, ehmatasid kurg ja kilpkonn nii, et heitsid hinge. Nendest said SAARE- ja HIIUMAA.

Kivist aga sai Eestimaa mandriosa. Vanajumalal tuli oma teo pärast suur kurbusepisar silma. See oli nii kibe, et kui kivile kukkus, uuristas ta sinna kohe veesilma – VÕRTSJÄRVE.

Kui Eestimaa kivisele pinnale esimesed inimesed asusid, hakkasid nad kividega võideldes põldu harima. Vanajumalale tuli neid töökaid inimesi vaadates jälle oma tegu meelde. Ta avas ühel päeval taevaluugid ja laskis PEIPSI järvel maa peale tulla. Et inimestel pärast tööd vähemalt juua oleks. Eks ta tundis natuke piinlikkust selle maa asukate ees – paljudele teistele rahvastele oli ta ju paremad maad andnud.

Tad, kad Igaunijas vēl nebija, viens bruņurupucis peldēja jūrā. Virs viņa lidoja stārķis. „Tu nemāki lidot, bruņurupuci! Es esmu par tevi labāks!“ stārķis sāka lielīties.

„Nē, es esmu labāks,“ atbildēja bruņurupucis. „Es par tevi labāk māku nirt.“

„Nē, es!“ stārķis vicinājās ar spārniem.

„Nē, es!“ nomurmināja bruņurupucis.

Tā arī sārķis ar bruņurupuci strīdējās septiņus gadus. Dieviņš vēroja viņu strīdu un cerēja, ka reiz viņi salabs. Taču stārķis un bruņurupucis bija stūrgalvības pilni. Beidzot Dievs sadusmojās un aizsūtīja viņiem lielu akmens gabalu. Viņš gribēja stārķi un bruņurupuci tikai iebiedēt. Tomēr akmens bija tik liels, ka, iekrītot ūdenī, bruņurupucis ar stārķi nobijās tik ļoti, ka izlaida garu. No viņiem radās Sārmā un Hīumā. No akmens izveidojās Igaunijas sauszeme. Dievam nobira asara savas rīcības dēļ. Tā bija tik kodīga, ka, nokrītot uz akmens, veidojās ezers VÕRTSJÄRV.

Kad uz Igaunijas akmeņainā pamata sāka apmesties cilvēki, tad viņi, cīnoties ar akmeņiem, sāka apstrādāt laukus. Skatoties uz čaklajiem cilvēkiem, dievam atkal prātā nāca viņa rīcība. Vienu dienu viņš atvēra debesu jumu un ļāva Peipusa ezeram nolaisties uz zeme, lai cilvēkiem pēc darba būtu ko dzert. Dievs jūtās vainīgs igauņu priekšā, jo daudzām citām tautām viņš bija devis labāku zemi.

PILTE KOOLIST VEEBRUARIKUUS

HANSENIST TAMMSAARENI

IX Hansenist Tammsaareni võistulugemine Albu Põhikoolis algas südamliku ja sooja Mari Pokineni  lauluga "No näed siis, meil sajabki lund", mida laulis Albu koolitüdruk Maria Kraav. Meeleolu oli soe ja sõbralik nagu see värviküllane rahvariide kangatükk.
Väärib imetlust laste soov ja õpetajate tahe koguneda ikka ja jälle külmal jaanuaripäeval kirjaniku sünnikohta, et lugeda ning kuulata teisi lugemas Tammsaare kirjutatud tekste.

Meie sõit Tallinna kaudu Albusse algas 26. jaanuaril. Mõned fotomeenutused Tallinnast:

Tallinnas kohtusime tantsuõpetaja Angela Arrastega, kes korraldas meile toreda linnaekskursiooni ja muutis külma õhtupooliku meeldejäävaks.

Oma ööbimiskohast Rahvusraamatukogu Külalistemajast (Kohtu tn 3) alla tulles oli meie esimene peatus Pika ja Lühikese jala ristumiskohas olevas kunstikaupluses ja kohvikus Bogapott. Tore, et kunstnik Georg Bogatkin ise meie järgnevat pilti ilmestab.

Toompealt läbi Nõelasilma  värava alla jõudnud, ootas meid ees Tallinna talvine panoraam, mille nägemiseks tõusime hotelli Radisson Blu vaateplatvormile.  

Konkursipäeva hommik algas päris krõbedate külmakraadidega. Tallinnast Albusse jõudsime Eesti instituudi eesti keele ja kultuuri välisõppe koordineerija Raina Reiljani autoga väga õigeks ajaks. Hea oli, et ei pidanud kaua närveerima, ja vedas ka loosiga, Karl Oskar luges oma rühmas kuuendana ja Elma üheksandana. Siin juba pilt pärast lugemist, kuid tulemusi veel ei tea.

Järgmisel pildil on näha pinge langust:

Oskar sai oma vanuseklassis II koha, Elma lugemist hindas žürii eripreemiaga. Autasud käes, tuleb põhjalikult uurida, mis seal täpselt kirjas on.

Ärasõidupäev Tallinnast on veel külmem, kuid tuju on hea.

Olite tublid, Elma ja Oskar!

Ees ootab kodutee.