8. veebruaril ei olnud meie kooli lastel kiiret koju, kõik võtsid kaasa magamiskotid, madratsid ja joogi-söögi ning jäid ööseks kooli. Toimus esimest korda raamatuöö! Keeled, teater, laulud, tondijutud, mõistatused - kõik see oli selles õhtus esindatud.
Keeletoas olid kohal mitme erineva keele kõnelejad, kes rääkisid oma keeles ja keelest ning lapsed said nuputada, mis keelega on tegemist. Eesti keel arvati kohe ära, ka inglise ja itaalia keelega ei olnud probleemi. Rohkem nuputamist ja peavalu tekitasid näiteks norra keel, kus nutikamad tabasid ära sõna "troll", veel latgali ja liivi keel. Esperanto keel oli aga kõigile võõras, küll pakuti hispaania, portugali, heebrea, mehhiko ja ilmselt kõik maailma olemasolevaid ja ka mitte olemas olevaid keeli, kuid õige vastus jäi tulemata.
Tondijuttude toas rääkisid õpetajad lastele kohutavalt hirmsaid õudusjutte. Vapramad jäid kohale ja rääkisid ka ise omalt poolt midagi jubedat juurde, aga nõrganärvilisemad põgenesid raamatukokku erinevaid raamatuid puurima.
Raamatukogus nimelt said lapsed kätte küsimused, millele tuli siis seal olevate raamatute abil vastused leida. Kes on Konstantin Päts? Pole probleemi, entsüklopeedia kätte ja K koha pealt lahti ..... või siis hoopis P?
Nojah, ja alati peab teatrit saama! Sai ka meie raamatuööl. Muusikaklassis oli üles pandud lava, nukud ja lapsed said ise oma näo või käe anda erinevatele tegelastele nukuteatri vormis.
Kella kümneks oli õhtu lõppenud, aga ega keegi ei saa ilma unelauludeta uinuda. Laulsime 3 ilusat eesti laulu, kuni oli aeg minna klassidesse, pumbata täis oma madratsid, pugeda magamiskotti ja kustutada tuli. Millal see uni lõpuks tuli, seda õpetajad ei tea!
Keeletoas olid kohal mitme erineva keele kõnelejad, kes rääkisid oma keeles ja keelest ning lapsed said nuputada, mis keelega on tegemist. Eesti keel arvati kohe ära, ka inglise ja itaalia keelega ei olnud probleemi. Rohkem nuputamist ja peavalu tekitasid näiteks norra keel, kus nutikamad tabasid ära sõna "troll", veel latgali ja liivi keel. Esperanto keel oli aga kõigile võõras, küll pakuti hispaania, portugali, heebrea, mehhiko ja ilmselt kõik maailma olemasolevaid ja ka mitte olemas olevaid keeli, kuid õige vastus jäi tulemata.
Tondijuttude toas rääkisid õpetajad lastele kohutavalt hirmsaid õudusjutte. Vapramad jäid kohale ja rääkisid ka ise omalt poolt midagi jubedat juurde, aga nõrganärvilisemad põgenesid raamatukokku erinevaid raamatuid puurima.
Raamatukogus nimelt said lapsed kätte küsimused, millele tuli siis seal olevate raamatute abil vastused leida. Kes on Konstantin Päts? Pole probleemi, entsüklopeedia kätte ja K koha pealt lahti ..... või siis hoopis P?
Nojah, ja alati peab teatrit saama! Sai ka meie raamatuööl. Muusikaklassis oli üles pandud lava, nukud ja lapsed said ise oma näo või käe anda erinevatele tegelastele nukuteatri vormis.
Kella kümneks oli õhtu lõppenud, aga ega keegi ei saa ilma unelauludeta uinuda. Laulsime 3 ilusat eesti laulu, kuni oli aeg minna klassidesse, pumbata täis oma madratsid, pugeda magamiskotti ja kustutada tuli. Millal see uni lõpuks tuli, seda õpetajad ei tea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar