Kõik on uus septembrikuus...

Tere! Mina olen Triin* ja alustasin sel sügisel tööd Riia Eesti Põhikoolis. Koos eesti keele õpetaja ametinimetusega tuli kaasa ka "pliiats", millega siia kirjutada. 

September oli selline nagu alati - kiire ja emotsiooniderohke. 

1. septembril oli koolimaja täis ootusärevuses õpilasi ja ka õpetajad olid end uueks (õppe)aastaks valmis sättinud. Kuna lauldi mõlema riigi hümni, siis oli südames eriti soe tunne ja vihm, mis aktuse lühemaks muutis, ei vähendanud ülevat meeleolu.

Septembri alguses käisime terve kooliga matkamas. Reisisihiks oli Lielupe vabaõhumuuseum, kus olid kalurite majakesed, laevad ja muu vajalik (näiteks laevamast 17. sajandist). Sõitsime Riiast rongiga Jurmala poole, siis kõndisime 4-5 km mööda mere äärt ja natuke ka matkarajal. Loodus on Jurmalas mõnus - nagu Pärnu mändide all kõnniks!

Kui kõik 170+ õpilast olid muuseumiga tutvunud, siis võtsid nad oma vorstikesed ja asusid grillima. Eriti toredad olid 1. klassi lapsed (ja ka mõned vanemad õpilased), kellele emad-isad olid kaasa pannud terve (!) grillvorstikeste pakikese. 

Eelmisel nädalal toimus Olümpiapäev. Kui Eestis kiputakse spordipäevi pigem individuaalse (või heal juhul klassidevahelise) võistlusena korraldama, siis siin moodustati 12 segavõistkonda, kus oli nii 1. kui ka 7. klassi õpilasi (8.-9. klassi õpilased olid korraldusmeeskonnas).

 Ka spordialad olid ebatavalised, näiteks tuli palliga kurikaid maha veeretada, paar minutit õhupalle õhus hoida ning käterätiga teistele paaridele palli visata. Oli ka traditsioonilisemaid võistlusi - korvpall, jalgpall ja muidugi ka võimalus saalihokikepiga täpsust proovida. Igatahes oli vahva päev, mis lõppes sellega, et igaüks sai diplomi. 

Niimoodi see kuu läinud ongi. Mina veedan oma õhtuid eestikeelseid sõnu läti keelde tõlkides (õnneks algas ka keelekursus) ning koolipäevadel proovin jälgida, et kasutaksin lihtsat sõnavara ning ei räägiks liiga kiiresti. Aga ma usun, et kui kohanemisaeg saab läbi, siis loksub kõik paika. 

Visu labu! 

*Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala, teadmisi kogusin ka vahetusüliõpilasena Ungaris ning Eestis õpetasin nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilasi nii maa- kui ka linnakoolides. 

Eilsele Eesti lipu päevale pühendatud pidulikule lipuheiskamisele Pika Hermanni torni olid kutsutud ka meie kooli direktor Urve Aivare ning 9. klassi õpilasel Karl Oskaril oli suisa au samal ajal torni tipus seista. Pärast Riigikogu esimehe Eiki Nestori, EELKi piiskopi Einar Soone ja Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei kõnesid suunduti koos Noarootsi gümnaasiumi õpilastega ekskursioonile välisministeeriumisse.

Eesti lipu 131. aastapäeva puhul kinkisid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts meie koolile Eesti lipu, mida piduliku kandelipuna kasutada.

Reedel jätsime õppetööga selleks korraks hüvasti. Hommikul alustasime klassijuhatajatunniga ning õpilased said kätte oma "palgalehed". Tasu õppeaasta jooksul tehtud töö eest oli õiglane ning peegeldas tehtud pingutusi, mõnel aga tegemata jätmisi. Sellegipoolest olid kõigi näod muretud, sest kaua oodatud suvevaheaeg oli juba käega katsuda. Ometi, kui nägin 7. klassi Annat koridoris, oli neiu tavatult kurva olekuga. Kui küsisin, mis juhtunud on, vastas tüdruk, et tahaks edasi koolis käia, sest siis on kogu aeg midagi põnevat teha. 

Pärast klassijuhatajatundi kogunesime 2. korruse fuajeesse, kus autasustasime kõige tublimaid õpilasi ning panime kooli sünnipäevaüritustele piduliku punkti. Lõpuks kogunes terve koolipere pika tordilaua taha, et suu magusaks teha. 

Soovin, et suvel paitaks päike kõigi palgeid!

Lähenevast suvevaheajast annavad alati märku maikuu lõpuekskursioonid.
Eelmisel kolmapäeval, 20. mail tegime koos 5. ja 7. klassiga traditsioonilise väljasõidu Eestisse. Esimene peatuskoht oli Toril, kus käisime Eesti sõjameeste mälestuskirikus ning Tori põrgus.

Eesti sõjameeste mälestuskirik

Püha Jüri ratsamonument

Tori põrgu

Edasi sõitsime Paidesse, kus külastasime Paide vallimäel asuvat Wittensteini ajakeskust. Keskuse ajamasinaga rännates sattusime muinasaega. Pärast huvitavaid tekkelugusid kosutasime end krõmpsuva kaalika ning maitsva kaljaga.

Tagasi muinasajas

Muinasajast rändasime edasi orduaega. Istusime ühe laua taga foogti endaga ning meie vaprad rüütlid võitlesid oma au ja uhkuse eest. Orduajal turgutati meid odrajahupudruga, mida nii mõnigi laps mekkis esimest korda.

Söömaaeg foogtiga

Emand lõpetab rüütlite võitluse

Elīza poseerib

Edasi viis ajamasin meid kuningate aega, kus sai oma oskusi lihvida põhja- ja lõunaeesti kirjakeeles. Samuti maitsesime soolapekki ja soolaube.

Anna kirjutab etteütlust

Ūlavs  häbipostis


Seejärel viis ajarännak meid tsaariaega, Eesti aega, okupatsioonide aega, ning taasiseseisvumise ja euroaega.

Hetk tsaariajas

Pärast lõbusat, kuid harivat ajarännakut jagunesime kaheks võistkonnaks ning pidasime maha tõelise nuiavõitluse.
 

 Tüdrukud kaitsevad oma vara

Kosutav piknik Paide ordulinnuse hoovis

Pärast Paide külastamist võtsime suuna Viljandi peale. Kohale jõudnud, tegime poepeatuse, sest meie väikesed lätlased armastavad väga Kalevi maiuseid ning Kellukese limonaadi. Uskuge või mitte, aga poest tuldi välja rohkem kui ühe kotiga käe otsas. Lõpetuseks tegi õpetaja Aiva meile Viljandi linnaekskursiooni. Oli vahva päev!

 Kindral Johan Laidoneri ratsamonument

Möödunud reedel toimus Altona huvikeskuses Riia eesti põhikooli kevadkontsert, millega tähistasime ka kooli 25. sünnipäeva. Lisaks kooliperele oli kokku tulnud suur hulk lapsevanemaid ning külalisi ka väljastpoolt kooli. Näiteks tervitasid meid Eesti Vabariigi suursaadik Lätis, Tartu ja Tallinna ülikooli esindajad, Eesti Läti Selts ja paljud teised. Ligi kahetunnise kontserdi käigus näitasid oma tantsuoskust kooli rahvatantsijad ning rock'n'rolli ring. Samuti laulis koor end kõigi kuulajate südamesse. Sõna said ka etlejad ning teised kõnemeistrid. Tegemist oli väga vahva üritusega!

 Õpilastööde näitus koolis.

 Õpilastööde näitus koolis.

 Kevadkontserdi avasõnad.

1.-4. klassi koorilapsed. 

Väikesed rock'n'rolli tantsijad.

 7. klassi kaunid soovid koolile.

 1.-4. ja 5.-9. klassi koor.

Järjekordne töönädal on läbi saanud ning oleme jälle suvevaheajale sammukese lähemal.

Neljapäeval, 23. aprillil tähistasime koolis jüripäeva. Seekord kutsusime külla ka noorkotkad, kelle abil oli pärastlõuna põnevaid toimetusi täis. Elevust jagus juba hommikusse, kui noorkotkad kohale jõudsid ning kooliõuele piirdelinte, laudu, köisi, trosse jms vedama hakkasid. Nii mõnigi poisiklutt oleks tunnis olemise asemel seda kõike tahtnud aknast jälgida või siis ise abikäed külge panna. 

Pärast viiendat tundi jagunes kool kolme rühma. Esimesed kuulasid noorkotkaste loengut, teised jooksid traditsioonilist jürijooksu ning kolmandad said mõõtu võtta õuele paigaldatud "ülesandepunktides". Seejärel rühmad vahetusid, nii et erinevates tegevustes said kõik osaleda. 

Eelmise nädala kolmapäeval ja reedel oli koolis kuulda rohket tantsusammude kaja. Selgi aastal käisid Maie Orav ja Juris Žigurs meie kooli rahvatantsijatele uusi tantse õpetamas. Tänu tublidele tantsuõpetajatele õppisid meie tantsijad kahe päevaga selgeks tervelt viis uut rahvatantsu. 

Sel teisipäeval oli koolis zemes diena ehk maapäev. Iga klass veetis ühe õppetunni väljas. Kuna Riia eesti kooli ümber on küllaltki suur roheala, siis oli nii ruumi kui ka võimalusi paljudeks tegevusteks.

Järgmisest nädalast algavad ettevalmistused 5. klassi eesti keele tasemetööde kirjutamiseks. Kogu senini õpitu tuleb kokku võtta ning õpilastel oma teadmisi näidata nii suulises kui ka kirjalikus osas. Tasemetöid kirjutavad ka 4., 7. ja 8. klass, kuid neil on veel mõned nädalad selleni aega.

Igatahes on kohe, kohe kätte jõudmas aeg viimasteks jõupingutusteks koolis ning juba pooleteise kuu pärast saame rõõmsalt suvevaheajale vastu astuda!

Häid munapühi kõigile!

Kalendrikevad on kätte jõudnud, nüüd jääb üle vaid oodata korraliku kevadilma saabumist.

Aprilli algust, naljapäeva tähistasime koolis huvitavate peakatete ja soengute esitlemisega. Mida klassiaste allapoole, seda rohkem oli, mida vaadata. Küll aga rõõmustasid vanema kooliaste poisid, sest sel päeval said nad terve päeva silmadeni mütsilotte kanda, ilma et õpetaja neid ruumides peakatte kandmise eest noomiks.

Neljapäeval pidas algkool munapühi. Esimese korruse fuajees oli väike näitus iga klassi värvitud munadest. Päeva teises pooles korraldas õpetaja Ivika algkooliastmele erinevaid võistuvõtmisi. Päeva lõpetas aga jalgratturi eksam. Nimelt on paljud meie õpilased usinalt veloringis käinud, et jalgrattaga sõitmise põhitõed nii teoorias kui ka praktikas selgeks saada. Nüüd, kui eksam sooritatud, tunnevad lapsed end liikluses palju turvalisemalt ning ka vanemad ja õpetajad võivad neid rahulikuma südamega rattateid vallutama saata.

Sel õppeaastal täitub Riia Eesti Põhikoolil 25 tegutsemisaastat. Möödunud reedel, 13. märtsil tähistasimegi kooli sünnipäeva ning emakeelepäeva üheskoos. Õhtul kogunesid Läti Eesti Seltsi ruumidesse ka vilistlased ning kooli endised töötajad. Enne kontserdi algust oli kõigil võimalik uudistada seintele üles pandud fotonäitust, mis viis retkele läbi kooli ajaloo. Edasi järgnes kontsert ning sõnavõtud. Oli tore näha, et meeleolu oli pidulik, kuid samal ajal vaba, sundimatu, kodune. Kuna meie koolis on esmaspäeva hommikuti kombeks koguneda I korruse fuajeesse infominutitele ning ühislaulule, tegime selline üllatuse ka vilistlastele. Kontserdi lõpus jagasime kätte laululehed ning üle maja kõlasid sellised eestikeelsed lood nagu "Jää vabaks Eesti meri", "Kas tunned maad?", "Kungla rahvas", "Üks ühte", "Me lähme rukist lõikama", "Ma vaatan paadist kiikriga". Kui kontserdi ametlik osa läbi sai, oli õhus tunda siirast kohtumisrõõmu - kohvi- ja kringlilaua taga leiti üles endised kooli- ja klassikaaslased ning tervitati õpetajaid. Meeleolumuusikat mängis Julgī Stalte, kes oma kollektiiviga viljeleb enamjaolt liivlaste rahvamuusikat, kuid laulab suurepäraselt ka eesti ja läti keeles. 

24. veebruaril tähistasime koolis nagu kord ja kohus Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Pärast 3. tundi kogunesime fuajeesse, et alustada kontserdi piduliku osaga. Laulsime Eesti hümni ja lugesime luuletusi. Edasi sai iga klass endale ülesande, mis tuli täita 40 minuti jooksul: 1. klass pidi kleepima kokku pusled Eesti kaunitest kohtadest, 2.a klass õppis ära laulu "Mu koduke on tilluke", 2.b klass kaunistas kiituskirjad parimatele eesti keele õppijatele, 3. klass õppis esitama ringmängu "Farii, farii, faraa", 4. klass valmistas parimatele eesti keele õppijatele kingituseks pärjad ja kikilipsud, 5. klass joonistas Eestile õnnitluskaarte ja 6. klass mõtles välja sünnipäevaluuletused, 7. klass pani kokku seinalehe kuulsamatest eestlastest ning 8. ja 9. klass olid kui reporterid, kes kogu ürituse pildis ja videos jäädvustasid. 

Kui ülesanded olid sooritatud, kogunesime uuesti fuajeesse, et tehtut esitleda. Päeva juhtmõte peituski selles, et vaid ühel meelel ja keelel suudame olla tugevad. Usun, et ka lapsed said aru, kui suur jõud peitub koostöös - just tänu sellele sai võimalikuks kontserdi II osa.

 Laual on iga klassi ülesanne.

 Kogunemine fuajeesse.

 5. klass joonistab õnnitluskaarte.

 7. klass valmistab seinalehte.

 Kuuendikud kirjutavad luuletust.

 Meened parimatele eesti keele õppijatele.

 Meie tublimad.

 1. klassi esimene näitus.

Õnnitluskaardid.

Luuletused, mida kuuendikud välja mõtlesid, olid järgmised:

Eesti

Ilus, armas, meeldiv

Elab, räägib, naerab, mõtleb, ehitab

Sinimustvalge lipp

Kui armas sa oled, mu isamaa!

Isamaa

Ilus, väike, kallis

Rõõmustab, paljuneb, unistab, õitseb, elab

Selline on meie riik

Eestimaa

Toomas Hendrik Ilves

Tark, ilus, kasulik

Naerab, lehvitab, räägib, laulab, tantsib

Ta on Eesti president

Kikilips

Isamaa

Väike, ilus, värviline

Hoolitseb, uueneb, kasvab suureks, aitab inimesi

See on meie ilus isamaa

Eestimaa

Eesti Vabariik

Ilus, armas, väike

Tuul puhub, päike paistab, pääsukesed lendavad, rukkililled õitsevad, inimesed naeravad

Eestis on puhas loodus

Maarjamaa

Sama päeva õhtul võõrustas Eesti suursaadik Lätis hr Tõnis Nirk külalisi Riia Läti Seltsis. Meie kooli laululastel oli au see koosviibimine Eesti hümniga avada. Kuigi pabin oli suur, said nad siiski suurepäraselt hakkama.