MATK 16. SEPTEMBRIL

Kogu koolipere kogunes hommikul enne kaheksat Riia raudteejaama, et 8.05 Sigulda suunas teele asuda. Matka marsruudiks oli Riia - Silciems - Sigulda - Riia. Väiksemaid lapsi olid vanemad saatma tulnud.

Silciemsi rongipeatusest algas 12 km pikkune jalgsimatk Siguldasse. Jah, oleks kõigil õiged riided ja jalanõud olnud. Annikal oli hommikul õige valik tehtud: kummikud ja vihmamantel olid varsti väga vajalikud.

Kõndisime Läti kaunima sügislinna Sigulda ümbruses. Tee läks läbi metsa, saime imetleda Läti kõige ilusamat jõge. Gauja on 460 km pikk ja oskab nii kavalalt keerutada, et on ainus suur jõgi Lätis, mille algus ja lõpp jääb Läti piiridesse.  Jõe lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest.

Esimese puhkepausi tegime Kuradikoopa vastaskaldal. Koopal on 6 avaust, mida nimetatakse kuradi korstnateks.

5. klassi lapsed on oma võileivad ära söönud, meel on rõõmus. Nad ei karda tugevamaks muutuvat vihmasadu ega ka Kuradikoopaga seotud legendi.

Vett ei karda me.  Väiksemad suuremate kukil. Suuremad oma osavust näitamas. Ainult õpetaja Silva hindas oma osavust hüppamisel üle ja pidi edasi märgade jalanõudega kõndima.

Aitäh Annikale matkameenutuste eest!

COMENIUSEGA KAUNASES

Maikuu keskel, kui esimene kuumalaine üle Baltimaade käis, sõitsime Riiast 300 km veel rohkem lõunasse. Kaunases toimusid 12.-15. maini Comeniuse projekti "Inside and Outside"  spordimängud. Vastuvõtjaks ja organiseerijaks kooliks oli Kaunases asuv Antanas Smetona nimeline Gümnaasium. Leedu presidendi (1926 - 1940) nime kandvas gümnaasiumis õpib umbes 900 õpilast. Klasside numeratsioon algas 7. klassist ja kõiki klasse oli  4 - 5 paralleeli.
Meie külaskäigu ajal toimusid eksamid, kuid olid juba selgunud ka selle õppeaasta parimad. Olime külalistena kutsutud kindlasti küll rohkem lastevanematele ja õpetajatele mõeldud pidulikule kontsert-aktusele. Üritus järgis kindlat kava: ekraanil tutvustati nominente, kes olid kandideerinud parimateks kindlas õppeaines või siis mõnes vaba aja tegevuses, üheks parimaks õpetajaks sai meie projekti Leedu-poolne koordinaator Kristina Statkute, sest ta oli vabariikliku olümpiaadi võitja juhendaja. Autasustamiste vahepeal esinesid kooli tantsijad, võimlejad, lauljad. Kõik esinejad olid tõelised profid. Kooli koor oli võitnud televisiooni "Laululahingu" saate ja nende lõpulaulu ajal näidatigi ekraanilt ilmselt väga populaarse saate lõike, sest kõik kuulajad elasid saalis häälekalt kaasa. Tase tundus koolil olevat kõvasti üle vabariigi keskmise, näiteks kirjandusauhinna sai vanemate klasside luuleteatri grupp, kes oli tunnistatud Leedu parimaks, spordiauhinna sai loomulikult kooli korvpalli meeskond.

Meid vastuvõtjatel õpetajatel Kristina Statkutel ja Kristina Miliukaitel oli organiseerimist palju, et kõik laabuks. Kõigi 9 maa koolide esindused olid kohal, igast koolist 4-5 õpilast ja vähemalt 2 õpetajat. Õpilased elasid peredes, õpetajad hotellis.

 

   Hoone peasissekäigu ees seisavad Riia Eesti Keskkooli 12. klassist Santa, Viktoria, Enija, Doris ja Ingrida.   

Esimese päeva hommikupoolikul toimusid õpilastele tutvumismängud, teatevõistlused ja pallimängud, võistkonnad moodustati nii, et erinevate maade esindajad oleksid erinevates võistkondades.

Siin jagavad Kristinad võistkondadele linnaplaanid, mille peale olid märgitud kontrollpunktid, mis kõigil läbida tuli. Algas umbes kolmetunnine orienteerumine vanalinnas.

Kaunas on suuruselt Leedu teine linn. Aastatel 1919-1940 oli Leedu pealinnaks. Ajaloo huvilisele on siin põnevaid kohti palju. Aleksotase mäele saab sõita Leedu vanima elektri jõul töötava köisraudteega. Meie kasutasime seda küll allatulemiseks. Et linn asub Leedu kahe suurema jõe Nemunase ja Nerise ühinemiskohas, siis on ümbrus väga maaliline.
Kaunas on ka Leedu ainuke hansalinn, kus just valmistuti nädala pärast algavateks rahvusvahelisteks hansapäevadeks. Jalutuskäik linnas kujunes pikaks, sest tänav, mida mööda vanalinna südamesse läksime on Ida-Euroopa pikim jalakäijate tänav. Ühest päevast Kaunasega tutvumiseks jääb väheseks.
Teisel päeval sõitsime kahe suure bussiga Vilniusse. Jätkus sportimine, kuid nüüd veekeskuses. Õhtupoolikul jälle koolimajas ja juba eespool tutvustatud kontserdi külastus.
Kolmas päev oli Trakai ja Vilniuse ekskursioonipäev.

Trakai - see müstiline Leedu suurvürstide pealinn! Järvedeketist ümbritsetud keskaegne Trakai loss on peaaegu täies uhkuses taastatud. Väikses Trakai linnakeses on kitsad tänavad ja vanad puumajad. 14 sajandil tõi kuningas Vytautas Suur endale ihukaitsjad Musta mere rannikult. Nii on praeguseni selles linnas türgi juurtega rahvakild - karaiimid, kes on säilitanud oma kombed, kultuuri ja usu. Saime meiegi maitsta nende rahvustoitu kohalikus restoranis.
Trakaist sõitsime edasi Vilniusse, kus kohalik giid väga vaimustunult ja kaasahaaravalt oma ilusat kodulinna tutvustas. Vilniuses kõndides võisin ainult kahetsust tunda, et viimase kahekümne aasta jooksul siin käinud pole. Linn on väga ilus ja vaatamist jätkuks mitmeks päevaks. Leedu, poola, vene ja juudi kultuuride ristumiskoht. Vilnius oli 2009. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitli kindlasti auga välja teeninud.
Sügisel Comeniuse projektiga Poolas käies tekkis tahtmine sinna veelkord minna, sama mõte tekkis ka Leedus olles.
Hea, et Comenius klassiruumist välja viib!

Meie kooli lapsed ärasõidu eel Kaunase bussijaamas neid vastuvõtnud peredega. Siin me veel ei tea, et bussifirma Ecolines meid ootamatult veelkord Vilniusse tagasi viib ja meie kojujõudmise mitmetunni võrra pikemaks teeb.  

KARKSI - NUIAS

Kui jõudsime Karksi - Nuia, siis õpetaja Anneli Arraste juhendatavad rahvatantsurühmad juba tantsisid linna keskväljakul. Esinesid kõik koolis tegutsevad rühmad. Tantsijaid oli nii palju, et väikesele lavale polekski nad ära mahtunud.  Meie esinemine toimus uhkes kohalikus kultuurikeskuses koos poistekoori kontserdiga.



Kui tantsud tantsitud ja laulud lauldud, viisime kotid ööbimiskohta ja läksime vaatama Karksi ordulossivaremeid. Karksi - Nuial on oma kirjanik August Kitzberg, kes ümbruskonna ilusa looduse kirjandusse talletanud. Esimest korda siia sattunu võib tunda, et just temale on kirjamees kirjutanud: "Tule oh rändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse ... !" Nägime kõike seda ja lisaks veel ilusaid järvi.
(Kitzberg elas 1894-1907 Lätis, nendest üheksa aastat Riias)

Oli ruumi joosta, sai kiikuda ja ronida. Karksi kiriku viltune torn ei ole kahjuks pildile ära mahtunud, kuid kõigi rõõmus meel suvest ja saabunud vaheajast on olemas.

Teise päeva veetsime Viljandis. Lossimägedes jalutatud ja Kaevumäel spontaanne esinemine tantsu ja lauluga enda rõõmuks tehtud, juhuslikelt kuulajatelt ka aplaus teenitud, kiirustasime Pärimusmuusika Aita kontserdile "Sinasõprus pärimusmuusika ja -pillidega". Kõige vanimat pilli - häält - kuulsime Sofia Joonsi ja Cätlin Jaago lauldud regilaulu näitel. Järgnes pillide tutvustus: hiiu kannel, parmupill, torupill, vilepill, viiul, lõõtspill. Esinejate vahetu suhtlus ja laste kaasaelamine vanadele, kuid samas nii tuttavatele ja omastele rütmidele ei tekitanud keeleprobleeme. Tore oli kuulda, et 3.-4. klassi õpilased teavad rahvapillide nimesid eesti keeles.
Lossimägedest olime juba Viljandi järve imetlenud, Vanast Veetornist saime veelkord kaunist vaadet nautida. Lühike kunstiajalootund õpetaja Ivikalt Johann Köleri ausamba juures, jälle midagi ühist Eestiga: Cēsise Jaani kiriku altarimaali on maalinud Viljandimaal sündinud esimene eestlasest maalikunstnik Johann Köler.

2. aprill - RAHVUSVAHELINE LASTERAAMATUPÄEV

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva

2011. aasta sõnumi "Raamat mäletab" autor on lastekirjanik Aino Pervik.

Plakati kunstnik on Jüri Mildeberg.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva ajaloost  (tekst pärineb Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljelt)

Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman* läkituse kõigile maailma lastele – jutukese Claudiast ja raamatupuust. Lõpetuseks lisas ta tõsisemal toonil: “…oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.
Edaspidi vastutas lasteraamatupäeva korraldamise eest juba mõni IBBY rahvuslik sektsioon. Läkituse teksti koostas (ja koostab tänini) vastava maa lugupeetuim lastekirjanik. 1969. a. oli järjekord Rootsi käes ja krutskilise tervituse “Musta keebiga mees” kirjutas … muidugi Astrid Lindgren. Läkituse autorid on olnud Sergei Mihhalkov, Christine Nöstlinger ja Eva Janikovszky, kui mainida siinmail tuntud nimesid. 1975. a., mil möödus 100 aastat H. C. Anderseni surmast ja lasteraamatupäeva korraldas Taani, tervitati maailma lapsi Anderseni muinasjutuga “Haldjamägi”.
1969. aastast alates kaasneb läkitusele plakat, mis pärineb korraldajamaa nimeka lasteraamatuillustraatori pintsli, sule või pliiatsi alt. Eestlastele on neist ehk tuttavamad Maurice Sendak, Robert Ingpen ja 2006. a. Tallinna Illustratsioonitriennaali võitnud Lilian Brøgger. Kõige krooniks kannab lasteraamatupäev deviisi või motot, nagu näiteks “Raamatute valgus”, „Lugemine on rumba” ja „Raamatud on mu võlusilmad”.
Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat. Ka iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi pidulik lõputseremoonia ja auhindade kätteandmine toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku.
IBBY 70-st liikmesriigist on lasteraamatupäeva korraldanud 29, mõni riik mitu korda.

APRILL KÄES!

       

Siin veel märtsikuu, kui meie kooli 3.- 4. klassi lapsed käisid Eestis tantsulaagris, et valmistuda suviseks tantsupeoks.  Pilt pärineb 21. märtsi Postimehest. Just sel päeval saadeti Tallinnast laulukaare alt nelja ilmakaarde laulu- ja tantsupeo saadikud. Lõunas ehk siis Lätis on nendeks meie kooli õpilased. Norrasse läksid suvist pidu tutvustama Pärnu rahvamuusikud, läände ehk Saksamaale Aarne Saluveer oma kooriga ja idas  jutustab Eesti oma lugu Peterburi  Jaani kirikus Timo Steineri orkester.

Et Riia Eesti kooli lapsed nii austava ülesande said, siis tahaksin siin natuke kirjutada õpetajatest, kelle tööta ei oleks Riias sellist kooli ega ka lapsi, kellega suvel Tallinnasse peole sõita. Andku siin praegu andeks tublid tantsuõpetajad, kelleta laste tantsuoskus kindlasti nii kaugele ei oleks jõudnud, ja kelle töö veel täistuuridel jätkub .

 Kuidas siis ikkagi läti lapsed eesti keeles "tantsimisega" hakkama saavad? Meie koolis on küll lapsi, kelle koduseks keeleks on eesti keel, kuid enamus õpilasi on kas läti- või segaperedest. Eesti keele oskuse saavad nad oma tublidelt algklassiõpetajatelt: Aiva Plaučalt,Liina Lihtsaarelt või Ivika Keiselelt. 

Alati naeratav ja abivalmis Ivika on tõeline eesti keele hoidja ja kadestamisväärselt andekas õpetaja. Tema klassiruumis on riiulil kaustades väga palju metoodilist materjali. Ükskõik missuguse teema kohta lisamaterjali küsides saab Ivika käest kindlasti abi. Paljud töölehed on Ivika ise koostanud ja kujundanud. Kunstiõpetajana leiab ta, et lihtsam on ise midagi joonistada, kui seda kuskilt otsima hakat  Eriliselt põhjalikud teadmised on Ivikal loodusest. Ta oskab lilledest ja lindudest nii huvitavalt rääkida, et võiks arvata, et on bioloogia õpetaja. Meie algklassiõpetajad teevad tõesti topelttööd. Paljud teemad võetakse lastega mõlemas keeles läbi, arvestama peab kogu aeg ka sellega, et lapsed on tihti erineval keeleoskuse tasemel. Siia lisandub igapäevane suhtlus lapsevanematega, kes toovad lapsi igal hommikul kooli ja ootavad, et õpetaja just tema lapse kohta midagi ütleks.  

   

 

Veebruari- ja märtsikuus on koolis alati rohkem näha ja kuulda eesti keelt. Sel aastal oli Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ühtlasi projektinädala esitluste päevaks. 2. klass esitas õpetaja  Aiva juhendamisel "Jussikese seitse sõpra", kolmas klass pidas Mutionu sünnipäeva, õpetaja Liina lapsed mängisid "Triinu ja Taavi lugusid". Emakeele päeva eel kirjutasime ilusamaid eestkeelseid lauseid, mille õpetaja Ivika ilusaks keelekeraks seadis, mille lõpuks "lahti kerisime" ja  koridori seinale kinnitasime. 8. klassi õpilased koostasid kauni eesti keele kasutajatest esitlusi, parimat ja põhjalikumat tööd sai 14. märtsil pidulikul kogunemisel näha kogu koolipere. Esitlus algas loomulikult K. J. Petersoniga, jätkus F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi, L. Koidula, A. H. Tammsaare ja L. Meriga. Algklasside tegemisi eesti keele päeval juhtisid õpetajad Ivika ja Aiva.

Märtsikuu oli keskastme klassides omaloomingu kuu. Läti keele õpetaja Silva koostab kooli almanahhi "Kalev", mis sisaldab nii läti- kui eestikeelseid lugusid ja õpilaste kunstitöid.   

Minu kodulinn Riia

Igal linnal on oma võlu. Tallinnal on see vanalinn, Pikk ja Lai tänav, Moskvas on kuulus Punane väljak, aga mis on Riial erilist?

Minu arvates on Riia omapära munakivitänavad, juugendmajad ja ilusad pargid. Daugava jõgi muudab linna suursuguseks ja eriliseks. On veel palju muudki, mida mujal pole.

Suvel meeldib mulle kõndida läbi vanalinna, minna jäätise kohvikusse, kus müüakse maailma kõige magusamat jäätist või minna sõpradega kinno, kus näidatakse kõige uuemaid filme.

 Sügisel jalutan Bastejkalnsi pargis, kus on kõige paremini näha sügise ilu, siis võib siin näha kõige erinevamaid värve.

Talvel käin uisutamas Riia kesklinnas. Eriti tore on õhtul, kui põlevad elektripirnid. Kevadel võin kummikud jalga panna ja jalutada jõe ääres või minna hoopis teatrisse. Minu lemmikteater on Läti Rahvusteater, kus mängitatakse läti kirjanike näidendeid, Tolstoi romantilisi draamasid või näiteks Lindgreni teoseid.

Riia teeb eriliseke see, et ühe päevaga on võimalik näha Milaanot või Pariisi. Minu Pariis ja Milaano on lihtsalt siin. On vaja ainult trammi, bussi või trolli istuda ja valida õige koht. Kui jalutad erinevas linnaosas ja külastad uhkeid kauplusi, võidki näha Milaano või Pariisi kunsti ja disaini. Võidki hetkeks olla Milaanos või Pariisis.

Selline on minu kodulinn Riia, mulle kõige ilusam ja kallim linn maailmas.

                                                                                                          Elma, 7. klass

K- tähe jutt

Konn kargab kevadel kõrgele. Kui kevad käes, kõlab konnade krooksumine kõikjal kaunilt. Konnad krooksuvad kooris.Konnade koorilaul kaigub kaugele. Kas kõik kuulevad: „Kevad käes! Kingitus kõigile!“ Kell kaksteist kuuleb karu konnakoori. Kus käbedad konnad kükitavad? Kell kolmteist kõnnib karu kiiresti kohale. Kell kaks kolmteist kutsub karu konnad külla. Konnakapsad, karukellad kasvavad kraavikaldal.

                                                                                           Katrīna, 7. klass

Kass käis karul külas

K

   Kolmapäeval kell kolmteist külastas kass karu.

   Karu keetis kastrulis külalisele kartuleid.

   Kass katsus kuumi kartuleid käpaga.

   Karu küpsetas külalisele ka kooki.

   Koogile kirjutas: „Kallis kass”.

                                                                           Līva, 7. klass

14. märts - EMAKEELEPÄEV





28. JAANUAR

28. jaanuaril 2011 toimus Albu mõisas kaheksandat korda kirjanik A. H. Tammsaare loomingu võistulugemine. Teist aastat järjest on see üritus olnud rahvusvaheline. Konkursile kutsutakse ka välismaal eesti keelt õppivaid 11-19-aastaseid noori.

Meie koolist sõitsid lugemisvõistlusele Karl Oskar Stalts (5. klass), Katrīna Andersone, Elma Ženija Pētersone ja Līva Spīgule (7. klass). Kõigil osalejatel oli vaja pähe õppida 5-minutiline proosatekst Tammsaare loomingust. Võistlus toimus kolmes vanuserühmas.

Võime oma tulemustega rahul olla. Kõigil olid tekstid ilusti peas ja lugemine läks hästi.  Elma saavutas oma vanuserühma 43 lugeja hulgas väga hea tulemuse - auhinnalise II koha. Karl Oskari esinemist hindas Eesti Emakeeleõpetajate Selts eripreemiaga.

Sõitsime Tallinnasse neljapäeval ja saime jalutada  ka Tallinna vanalinnas. Väga meeleolukaks kujunes külaskäik Eesti Lastekirjanduse Keskusesse. Meile tehti selles põnevas majas ekskursioon, tutvustati vanu ja uusi raamatuid, räägiti näitustest.  Praegu on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud mitmed näitused, nende hulgas ka „Kaunid Läti lasteraamatud” ja „Läti illustraatorite ülevaatenäitus”. Tore oli, et just samal ajal viibisid majas ka Läti kunstnikud, kellega meie lapsed said ka rääkida.. Eriti põnev oli selle maja pööning. Suur tänu Lastekirjanduse Keskuse töötajatele, kes meid lahkelt vastu võtsid.

 Käisime ka martsipanimuuseumis ja -poes. Teel ööbimiskohta Toompeal nägime Vabadussammast ja Toompea lossi.

Keegi konkursist osavõtnu ei kahetse sõitu südatalvisesse Järvamaale ja on valmis ka järgmisel aastal A. H. Tammsaare loomingut õppima. 

                                                                                                

20. JAANUAR

Sel neljapäeval tantsisid 3.-4. klassi lapsed Angela Arraste ja Juris Žigursi valvsa pilgu all eesseisva tantsupeo tantse. Veebruarikuuks peavad tantsud selged olema, et kevadisel koolivaheajal saaks Eestis tantsulaagris osaleda.
Kell 9.25 - 9.50 vaatasime Läti televisiooni dokumentaalfilmi "Dūmu deja debesīs", filmikaadreid 20 aastat tagasi toimunud sündmustest Riias. Praeguste laste jaoks on need juba kauge ajalugu, sest see kõik toimus ju enne nende sündimist.
20. jaanuari nimetatakse barrikaadidel seisjate mälestuspäevaks. Kooliõuel süüdati väike lõke, mille ümber seistes kuulasid lapsed päris vaikselt ja tähelepanelikult õppealajuhataja Aiva Plauča ja õpetaja Uldis Purviņši mälestusi. Et keemia õpetaja Uldis Purviņš on Läti Barrikaadi mälestusmedali omanik, siis saime meiegi näha, milline see medal välja näeb.     

17. JAANUAR

Panen siia meeldetuletuseks eelmise õppeaasta viimasel päeval salvestatud uudise.

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=33879

16. JAANUAR

Taliharjapäev on möödas. Ilusa eesti keele kõla näiteks siia üks südasuve laul.

http://www.youtube.com/watch?v=3qLyuYk-W1Y

15. JAANUAR

http://uudised.err.ee/?06222576

12. JAANUAR

Täna lugesid kooli konkursil pähe õpitud Tammsaare tekste  Anna ja Laura 9. klassist, Elma, Katrīna ja Līva 7. klassist. Kahjuks puudusid lugemiskonkursiks valmistunud Lāsma (9. klass) ja Karl Oskar (5. klass).
Žüriisse kuulusid direktor Urve Aivare, õppealajuhataja Aiva Plauča, õpetajad Ivika Keisele ja Anne Laur.

Tulemused:
Kiitus ja suur tänu kõigile, kes osa võtsid!

I     koht Elma   -  miniatuur "Poiss ja liblikas"
II   koht Laura  -  katkend "Tõde ja õigus" II
III  koht Līva    -  katkend "Tõde ja õigus" V

20. DETSEMBER

Nüüd on siis kuu aega ilma fotoaparaadita möödunud...
 Pimedaim aeg aastast hakkab kohe-kohe läbi saama. Tegelikult siin Riias polegi novembri lõpp, detsembri algus pime, sest linn ehitakse värvilistesse tuledesse juba novembrikuus. Vabariigi aastapäeva kaunistused lähevad sujuvalt üle jõulukaunistusteks. Tänavu on kõigil võimalikel linnaplatsidel ehitud kuusk. Õhtul on tore läbi valgustatud (puud on kaunistatud elektriküünaldega) Vērmani pargi kodu poole tulla. Siiski ei saa jätta ütlemata, et päris külm on ja tänavatel on lund ja lume all jääd.
Olgu siia ära toodud tänase 6. klassi ohusiltidest paar näidet koos tõlgetega: Bīstami lāstekas! - Ohtlikud jääpurikad! Uzmanību, slidenas kāpnes! - Ettevaatust, trepp on libe! Apdraud dzīvību! - Eluohtlik! Täna oli päev, mil täiendasin kõvasti oma läti keele oskust. Lastel veerandi hinded käes, võivad kergemalt hingata. Homme kuulame luulelugemiskonkursil ka Tammsaare tekste.

18. NOVEMBER

Aastapäevaaktusel tutvustas iga klass kaht Lätis või ka kaugemal tuntud kultuuri- või sporditegelast, tuntud teadlast või poliitikut. 8. klassi õpilased rääkisid kaasaegsetest kirjanikest Kārlis Vērdiņšist (1979) ja Inga Ābelest (1972).  Inga Ābele sai 2009. aastal Balti Assamblee kirjandusauhinna raamatu "Paisums" eest. Kahjuks ei ole seda raamatut eesti keelde veel tõlgitud. Annika Valma (8. klass) proovis tõlkijakätt sama autori reisipäevikust "K-esmu" ühe juulikuu päeva eestindamisel. "K-esmu" on kirjutatud Käsmus kirjanike suvemajas.

COMENIUS KUTSUB KLASSIRUUMIST VÄLJA

Vahepeal on Daugava päris palju vett merre saatnud ja ka taevast on kõvasti lisa tulnud. Sügisesel koolivaheajal oli võimalus näha Visla jõe voolamist.


Riia Eesti Keskkool osaleb koos 8 erineva Euroopa kooliga kaheaastases Comeniuse koostööprojektis Outside ja Inside. 25. – 29. oktoobrini võtsime osa (Urve Aivare projekti koordinaator, Ivika Keisele kunsti-, eesti keele ja algklassiõpetaja ning mina) esimesest töökoosolekust Poolas.
2010/2011. aastal on ajalugu, füüsika, geograafia ja bioloogia õppeaineteks, mille tunde tuleks võimalusel planeerida ja läbi viia nii klassis kui klassiruumist väljas. Töökoosolekul leppisime kokku teemad ja alateemad, mille põhjal koostada õpilastele töölehti, et muuta õppetunde huvitavamaks ja atraktiivsemaks. Töö projektis peaks andma ideid ja kogemusi erinevateks õppekäikudeks ja tundide läbiviimiseks õues. Projekti lõpptulemuseks on töölehtede kogumik, mida koostavad erinevate maade õpetajad. Plaanis on ka DVD näidistundidega.

Vastuvõtjaks kooliks ja seminari korraldajaks oli Piasecznos asuv lütseum. Projekti eestvedajateks on Eesti ja Austria koolid. Seminaritööd juhtisid Kaider Vardja, Alari Laht, Gynther Sturm ja Kristina Statkute.

Piaseczno linna võiks pidada Varssavi eeslinnaks, kuid on siiski eraldi haldusüksus. Esimese päeva õhtul tervitas meid hotellis lahke ja hoolitsev Maria Szklarczyk, kes on projekti koordinaator Poolas. Saime kohe ka tuttavaks Itaaliast tulnud õpetaja Emanuela Sbordiga, tore oli kuulda, et tema kodulinna nimi on Piacenza, mis kõlas Piasecznoga vägagi sarnaselt.

Teisipäeva hommikul tervitasid meid kooli arvutiklassis kooli direktor ja linnapea. Oli igati tunda, et oleme väga oodatud külalised. Saime nüüd tuttavaks ka teiste seminaril osalejatega. Sloveeniat esindas omanäoline ökokool Dušna Flisa Hoce, Leedu Kaunase kooli kahe õpetajaga olin varem juba Riias kohtunud, Tšehhist pärit Janaga saime omavahelises suhtluses hakkama saksa keelega. Pinginaabriks sain Tabasalu Gümnaasiumi noore inglise keele õpetaja Kristi Jaasoni. Töökeeleks seminaril oli inglise keel, osalemine projektis arendab kõigi keeleoskust.

Poola on väga külalislahke maa ja inimesed sõbralikud. Vaatamisväärsustest kohapeal jäid meelde vabaõhu-inhalatoorium Konstancinos, paavsti mälestussammas tervisekuurordi juurde jäävas pargis ja rahvusrestoran.

Varssavi ekskursioonipäev jäi natuke lühikeseks. Külastasime Varssavi Ülestõusu muuseumi ja jalutasime linnas. Linnapildis võis näha nõukogude ajast sarnast ehitusstiili Riiaga ja saada aimu sõjaaegsetest purustustest. Poola suurust ja ajaloorikkust näitasid Kuningaloss, Presidendiloss, kirikud. Koperniku suur mälestussammas oli restaureerimisel, jalgpallistaadioni ehitustööd 2012.aasta EM käisid hoolega.

Tore, et Comenius viib õpetajad klassiruumist välja!

RIIA KONN JA LIEPAJA KONN

Elasid kord kaks konna, üks Riias, teine Liepajas. Ühel heal päeval tuli Liepaja konnale kange tahtmine teada saada, mismoodi see Riia linn ka välja näeb. Ja täpselt samal päeval tärkas Riia konnal huvi Liepaja vastu.
Kui Liepaja konn oli tükk aega Riia poole kalpsanud, sattus talle kõrge mäekuppel ette. Konn tõusis kupliharjale ja nägi, et Riia poolt kiirustab talle üks teine konn vastu.
"Kuhu sa tõttad?" küsis Liepaja konn.
"Eks selgust saama, mis nägu see Liepaja linn ka on."
"Näed siis," ütles Liepaja konn. "Aga mina lähen vaatama, kuidas Riia välja näeb." Ja nad hakkasid arutama, kui pikk tee on veel minna ja mis ohtusid tuleb karta.
"Kuule," ütles äkki üks. "Miks me ei võiks tagajalgadele tõusta ja siit kõrgelt mäelt vaadata, kuidas Riia ja Liepaja välja näevad? Siis poleks meil tarvis pikka ja ohtlikku teed jätkata."
Mõeldud, tehtud. Vastakuti, nagu nad olid, tõusid mõlemad tagajalgadele.
"Ohoo, õeke!" hüüatas Riia konn. "Sinu Liepaja on täpselt samasugune kui minu Riia."
"Ja sinu Riia on just niisamasugune kui minu Liepaja."
Noh, kui nii, siis ei tasunud küll rännuteed jätkata. Riia konn hakkas tagasi Riia poole kalpsama, Liepaja konn võttis samuti kodutee jalge alla. Kummalegi ei tulnud mõttesse, et siis kui nad tagajalgadele tõusid, olid nende silmad selja taha vaadates oma kodulinna uurinud.
(Läti muinasjutu järgi jutustanud Jüri Rant Täheke nr.9 1986)

KOHTUMINE RAIVO JÄRVIGA

5. oktoobril oli meil võimalik kuulata ja näha, kuidas sünnib jutt ja pilt üheskoos. Raivo Järvi suutis väga kiiresti luua iga erineva lastegrupiga hea kontakti ja nii sündisid meie silme all 7 erinevat pilti ja lugu.
Hiljem jäi ainult kahetseda, et me ei filminud kohtumist, oleksid olemas suurepärased "Onu Raivo jutupliiatsi" uued osad.

Riia Eesti Kooli õpilased teadsid tänu DVD-le "Kõige suuremad sõbrad" hästi omaaegsete lastesaadete hitte "Leopoldi laul" ja "Laupäeva õhtul koos isaga". Kunstiõpetaja Ivika oli oma 3. klassi õpilastega Äpud meisterdanud ja erinevate muinasjuttude põhjal lastel pilte joonistada lasknud.

Valitud olid just need muinasjutud, mida ka kunstnik Raivo Järvi illustreerinud on.
Nii joonistasid ka 2. ja 4. klassi õpilased oma õpetajate Aiva ja Liina juhendamisel "Mutionu laulu" õppimisel toredaid pilte ja said neid hiljem võrrelda Raivo Järvi 1996. aastal  joonistatud variandiga.
5.-8. klassi õpilased katsetasid luua oma varianti muinasjutust "Bremeni linna moosekandid". On ju Riia ja Bremen sõpruslinnad ja Riia Peetri kiriku kõrval seisab muinasjutust tuntud nelja looma skulptuur. Fantaasiaküllasemad jutud kirjutasid Kārlis 6. klassist ja Elma ja Indrikis 7. klassist. Tublimad illustraatorid olid Eva ja Diane Tempelmane 5. klassist, Lolita 6. klassist, Katrīna ja Hedviga 7. klassist ja Rudīte 8. klassist. Eraldi kiitust vajab Karl Oskar ja terve 5. klass tubli laulmise eest.