Ülevaade koolielust

Sel aastal tundus, et talv venis pikaks ja siis järsku oligi suvine ilm. Ilmselt seetõttu lükkusid kevadised postitused aina edasi. 

Nii nagu Eestis, toimub ka Lätis Känguru võistlus. Meie kooli parimad olid: Ēriks (1.b kl.), Emīls (3.kl.), Edvards (4.a kl.), Jānis (5.kl.), Arvīds (6.kl.), Enia (7.kl.), Rolands (8.kl.), Emīls (9.kl.). 

Toimusid ka traditsioonilised kevadised üritused - emadepäeva ja lihavõtete tähistamine. Emadepäeval toimus ilus kontsert ja iga klass kirjutas- joonistas kooli spordiväljakule emadele kauneid soove. 

  

Lihavõtete tähistamine toimus veidi sportlikumas vaimus - klassid pidid täitma erinevaid ülesandeid ja lõpuks toimusid loomulikult ka munakoksimise võistlused.

   

  

Ka õuesõppele pööratakse meil kevadel rohkem tähelepanu - nii kaugushüppekasti liivavahetuse tegid ära 7. klassi õpilased ja  4. a korjas materjali konkursi "Tere, kevad!" jaoks. 

Lisaks toimus traditsiooniline jalgrattavõistlus, kus iga rattaga sõitva õpetaja, ema-isa, vanaema-vanaisa eest sai klass plusspunkte. Loomulikult lunastas uus grupp õpilasi jalgratturi juhiloa.

Kooli kõige nooremad õpilased meisterdasid õpetaja Ivika juhendamisel putukatele hotelli, mis nüüd ootab külastajaid ka Eestist (noh, nimi on ju eesti keeles).

  

Loomulikult on ka rahvatantsul tähtis osa - algklassides on rahvatantsu õppimine kohustuslik ja tihti käiakse ka esinemas. 26. aprilli sai meie kooli 3.-4. klassi tantsijaid näha vähemusrahvuste kontserdil. Juuni lõpus aga võtame suuna Eesti pealinna poole, sest ka REKi õpilased tantsivad XII noorte laulu- ja tantsupeol "Mina jään". 

   

Mai lõpus on I korruse koridoris jalutades tunne nagu oleks sattunud kunstigaleriisse. Kõigile neile, kes seda ilu ise vaatama tulla ei saa, teen siinkohal ülevaate. 

  

  

   

   

 

  

 

 

  

Kokkuvõte esimesest kevadkuust

Märtsi viimasel päeval läksime omadega rappa. Koos giid Kristapsiga avastasime lumevaibaga kaetud raba ja selle saladusi. Loomulikult leidsime ka jõhvikaid (on ju meie Erasmus+ projekti nimeks Jõhvikad ja tahvelarvutid). 

Meie seltskond koosnes 25 õpilasest ja 4 õpetajast ning imetoredast giidist, kes leidis lastega kohe ühise keele. Õpilased jagasime gruppidesse ja neil olid kaasas töölehed, mida oli vaja retke käigus täita - küll oli vaja inglise keeles õigeid valikuid teha ja pulgaga erinevate puude kõrgust mõõta. Video meie mõnest sammust on siin.

Kui me kuulsime ja nägime, KUI sügav rabajärv on, siis oli küll tahtmine paar sammu tagasi astuda. 

Kindlasti tahame ükskord ka kevadisel räätsamatkal käia!

Mõnikord oli tunne, et siit me küll üle ei saa, kuid siis me juba olimegi teisel pool.

Võtsime ka proove, mida hiljem koolis uurida. 

Märts on meie koolis keelekuu, mille käigus käisid meie kooli 9. klassi õpilased ka Tartus emakeelepäeva tähistamas. Õigem oleks vist öelda, et nad käisid eestlastele rääkimas, millist elu Kristjan Jaak Riias elas. Seda, mis Tartus veel juhtus ja mida Anna eesti keelest arvab, saab vaadata telesaatest "Reporter" (alates 35. minutist). Meie avasime koolis kakskeelse näituse Kristjan Jaagu elust ja sellega on tutvunud nüüdseks kõik klassid.

Koolis toimus ka "Sinu nägu kõlab tuttavalt" võistlus, mille võitis 4. a klass. Mina hoidsin pöidlaid hoopis 8. klassile, kes väga tõetruult esitasid Opuse laulu "Life is life" (kes lugu ei mäleta, võib seda siin meenutada). Laule oli igale maitsele - Kruuvist lätlaste eelmise aasta lemmiklooni, mida esitavad Brainstorm ja Musiqq.

Muidu on nagu ikka - õpime ja klassid külastavad erinevaid muuseume ning käivad võistlustel. Kõige uhkem sportlik saavutus märtsis oli see, et 4.-5. klassi poisid saavutasid saalihoki võistlustel 3. koha! 

Projektid meie koolis

Meil on koolis käsil mitu projekti - üks rahvusvahelisem kui teine. Noh, Eesti on siit vaadates ju ka välismaa. 

Alates sügisest juhime Erasmus+ projekti, mille nimi on "Environmentally Friendly Cranberries and Innovative Tablets" või siis lihtsalt "Jõhvikad ja tahvelarvutid". Lühidalt on projekti eesmärgiks tuua õppetöösse rohkem IT-vahendeid ja lapsi loodusega siduda. Lisaks meile on projektis veel kool Itaaliast, Soomest, Poolast ja Eestist. Projekti kodulehte vaata siit. Juhtivateks jõududeks on õpetaja Ivika ja direktor Urve. Oleme selle raames mitmeid ülesandeid teinud - kirjutanud tekste, uurinud teiste koolide kohta infot, teinud plakateid jne. Mina tegin 7. klassi õpilastega kooli tutvustavaid videosid. Filmisid kõik, kuid lõpuks valisime välja kaks, mis meie arvates tutvustavad meie koolis kõige paremini. Vaata neid siit ja siit! (NB! kvaliteeti saab muuta video alumisest servast - HD). Märtsi lõpus läheme projektis osalevate lastega rabasse räätsamatkale. Mina ootan seda väga suure põnevusega!

1. klassi õpilased osalevad koos õpetaja Ivikaga "Sõprustera" projektis, mille raames nad istutavad ja jälgivad hernetaimi. Nende eestikeelne vaatluspäevik on siin.

Suuremad õpilased sõidavad märtsi keskel külla Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumile, kus toimub luuletajale pühendatud õpilaskonverents, kus ka meie 9. klassi õpilased esinevad. Seda projekti veab õpetaja Aiva. Esinemine sellel üritusel on ainult üks väike osa sellest, mis meil tulevikuks plaanis on.

Lisaks sellele algab jälle ka "Tere, kevad!", millest võtab osa kaks meie kooli klassi õpetaja Aiva ja Ivika juhtimisel. 

Palju õnne, kallis Eesti!

Enne kui esimene kevadkuu oma nina ukse vahelt sisse pistab, näitan teile, kuidas möödus 24. veebruar meie koolis. 

Päev algas juba ebatraditsiooniliselt - klassitunni ajal valmistusid õpilased oma etteasteteks, seejärel toimusid mõned tavatunnid (mõnel klassil vedas ja nemad said vaadata filmi "Nimed marmortahvlil"), 4. klassi ajal toimus Eesti-teemaline viktoriin ning päev lõppes ühiskontserdiga.

Kõik klassid olid palju vaeva näinud - kuulsime nii pikki kõnesid "Kui mina oleksin Eesti president...", luuletusi ja laulusid ning ka tantsud ei jäänud tantsimata. Selles on mingi võlu, kui võõramaalane räägib Eestist ja eesti keeles. Loomulikult nägi meie koolipere välja väga ilus - ikkagi oli ju pidupäev!

9. klassi õpilased lugemas nii eesti- kui lätikeelseid regivärsse.

"Kui mina oleksin Eesti president... vol 1."

"Kui mina oleksin Eesti president... vol 2."

Meie kooli kõige nooremad meisterdasid endale isegi pärjad.

5. klass esitas Wimbergi luuletust "Eesti Vabariigi sünnipäev"

Meie armas koolipere

Kersti Kaljulaid külastas Riia Eesti Kooli!

Veebruar on meie koolis Eestile pühendatud kuu, mille kõrghetk on tavaliselt 24. veebruar, mil toimub pidulik aktus. Sel aastal aga olime juba 9. veebruaril koolipere ja -majaga täies ilus, sest ootasime tähtsat külalist - Eesti Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi. 

Kõik pildid on pildistanud Evija Trifanova. 

Esireas ootajad. 

Presidendi esimesed sammud meie koolis. 

Seejärel algas pidulik osa-  kogu kool tervitas tähtsat külalist järgmiste sõnadega: "Tere, proua president!"

9. klassi õpilased Anna ja Emils tutvustasid presidendile meie kooli vahvalt - esinesid meie kooli CV-ga. 3.-4. klassi õpilaste ühendkoor esines kahe lauluga. "Soovide lauluga" liitus ka Kersti Kaljulaid, kes ütles pärast oma kõnes, et talle meeldivad nii Lotte kui ka Renārs Kaupers. 

Pärast pidulikku osa tutvusid president ja teised külalised meie kooliga ja arvasid ühiselt, et meil on väga hubane ja kodune õhkkond. President külastas ka igat klassi ja nagu ma kuulsin, siis kõige populaarsem küsimus, mida temalt küsiti, oli: "Kas teile meeldib president olla?"

Mul on väga hea meel, et minu kodumaal on selline president, et isegi õpetajad, kes eesti keelt ei valda, saavad aru, et tegemist on äärmiselt südamliku ja väärika inimesega. 

Aitäh, proua president, et Riia Eesti Kooli külastasite! 

Kokkuvõte jaanuarist

Kuigi jaanuar tundus lõputu kuu, siis siia ma kirjutama ei jõudnudki. Aga see-eest tuleb nüüd paar postitust üsna väikeste vahedega.

30. jaanuaril tähistasime koolis raamatupäeva (Eestis võiks selle vasteks olla ilmselt raamatu ja roosi päev, mida tähistatakse 23. aprillil). 9. klass oli teinud ettevalmistusi, et rääkida põhikooli õpilastele nii oma lemmikteostest kui ka muusika ja kirjanduse seostest. Algklassiõpilased lugesid terve jaanuari jooksul Leelo Tungla luuletusi (nii eest kui ka läti keeles) ja joonistasid valitud tekstidele illustratsioone. Tähelepanu pöörasime just nimelt Leelo Tunglale, sest temal on ju juubeliaasta ja lisaks sellele on ta korduvalt ka meie kooli külastanud. Kooli raamatukogu sai sel aastal kingituseks 40 uut raamatut ja me oleme väga tänulikud, et meie kollektsioon nüüdisaegse kirjanduse näol täiendust sai. 

Jaanuari keskel tähistasime lumepäeva, täpselt nii nagu ka 46 riiki üle maailma. Sellele eelnev nädal oli üsna pingeline ja küsimus "Kas lumi ikka püsib reedeni?" oli õpetajate toas igapäevane teema. Õnneks oli 13. jaanuaril veel lund piisavalt, et õues ringi joosta ja fotojahti pidada. Kõige edukam oli sel aastal 3. klass, kuid kõik said osalemise eest diplomi.

Toimus ka aabitsapidu, sest 1. klass on pool aastat koolis vastu pidanud! Hetkel on neil nädalane lisapuhkus, kuid teised klassid tegelevad koolis hoolsalt selleaastase projektinädalaga, mille teemaks on mets. Kui ma eelmisel aastal olin ka otseselt projektinädalaga seotud, siis seekord olen kõrvalvaataja rollis ja ainult kuulen, mida klassijuhatajad klassidega teevad ja milliseid muuseume/üritusi külastavad. 

Ühel kolmapäeval ütlesid kaks 6. klassi poissi mulle, et nad peavad mulle andma kaardid. Mina uurisin eesti keeles, miks ja millest need on, kuna pikk lätikeelne tekst ajas mind segadusse ja millisel õpetajal siis enne tundi on aega põhjalikult kõrvalistesse asjadesse süvenenda, kui need esmatähtsad pole? Aga pärast eesti keele tundi selgus ka tõde - ajalooõpetaja oli käskinud klassil joonistada ja kirjutada kaarte barrikaadide aastapäeva* tähistamiseks ja need aineõpetajatele anda.  Selle päeva puhul külastasid meie kooli erinevad klassid ka muuseume ja erinevaid üritusi. 

*1991. aasta jaanuaris kogunesid lätlased, et ühiselt kaitsta Riia linna ja aidata sellega kaasa iseseisva Läti riigi tekkele.