PILTE KOOLIST VEEBRUARIKUUS

HANSENIST TAMMSAARENI

IX Hansenist Tammsaareni võistulugemine Albu Põhikoolis algas südamliku ja sooja Mari Pokineni  lauluga "No näed siis, meil sajabki lund", mida laulis Albu koolitüdruk Maria Kraav. Meeleolu oli soe ja sõbralik nagu see värviküllane rahvariide kangatükk.
Väärib imetlust laste soov ja õpetajate tahe koguneda ikka ja jälle külmal jaanuaripäeval kirjaniku sünnikohta, et lugeda ning kuulata teisi lugemas Tammsaare kirjutatud tekste.

Meie sõit Tallinna kaudu Albusse algas 26. jaanuaril. Mõned fotomeenutused Tallinnast:

Tallinnas kohtusime tantsuõpetaja Angela Arrastega, kes korraldas meile toreda linnaekskursiooni ja muutis külma õhtupooliku meeldejäävaks.

Oma ööbimiskohast Rahvusraamatukogu Külalistemajast (Kohtu tn 3) alla tulles oli meie esimene peatus Pika ja Lühikese jala ristumiskohas olevas kunstikaupluses ja kohvikus Bogapott. Tore, et kunstnik Georg Bogatkin ise meie järgnevat pilti ilmestab.

Toompealt läbi Nõelasilma  värava alla jõudnud, ootas meid ees Tallinna talvine panoraam, mille nägemiseks tõusime hotelli Radisson Blu vaateplatvormile.  

Konkursipäeva hommik algas päris krõbedate külmakraadidega. Tallinnast Albusse jõudsime Eesti instituudi eesti keele ja kultuuri välisõppe koordineerija Raina Reiljani autoga väga õigeks ajaks. Hea oli, et ei pidanud kaua närveerima, ja vedas ka loosiga, Karl Oskar luges oma rühmas kuuendana ja Elma üheksandana. Siin juba pilt pärast lugemist, kuid tulemusi veel ei tea.

Järgmisel pildil on näha pinge langust:

Oskar sai oma vanuseklassis II koha, Elma lugemist hindas žürii eripreemiaga. Autasud käes, tuleb põhjalikult uurida, mis seal täpselt kirjas on.

Ärasõidupäev Tallinnast on veel külmem, kuid tuju on hea.

Olite tublid, Elma ja Oskar!

Ees ootab kodutee.

KÜÜNLALAUL

Kui talvepime tahab tüüdata,

siis paras aeg on küünlad süüdata.

Neid ikka süüdatud on kuusepuule,

kus helgib kard ja kumab klaasist kuule.

Ja olgu iga küünlaleek kui väike,

ta hüüab siiski valjult: Päike! Päike!

Ellen Niit

JÕULULAAT

Esmaspäeva hommikul toimus koolis jõululaat. Oli müüjaid, oli ostjaid. Võis leida maiustusi, aga ka enda tehtud kuuseehteid, kaarte, isegi kõrvarõngaid ja kaelakeesid. 

JÄNESE KAPSAS

4. KLASSI MULTIFILMID

MEIL KÄISID KÜLALISED

5. ja 6. detsembril käisid külas eesti keele ja kirjanduse õpikute koostaja Kaider Vardja ja Eesti Joonisfilmi kunstnik Valter Uusberg. Kaider Vardja tutvustas õpetajatele uuemat eestikeelset lastekirjandust ja luges koos õpilastega oma raamatut "Vana Maja lugu". Kunstnik Asta Venderi elurõõmsad helgevärvilised illustratsioonid aitasid lastel mõista raamatu filosoofilist allteksti.

Valter Uusbergi juhendamisel said 4. klassi õpilased valmis kaks multifilmi.

Rõõmsat elevust toob alati kaasa Juris Žigursi külaskäik kooli. Novembrikuu keskpaigas tõi ta meile muusikalist külakosti. Rahvamuusik Juhan Uppin näitas ja mängis erinevaid rahvapille. Huvilisi ja kaasamängijaid jätkus. Tore, et üritus jätkub jaanuarikuus.  

DETSEMBER ON KÜLL PÄKAPIKUD TOONUD, KUID MITTE LUND

3. KLASS KÄIS VENNASKALMISTUL

11. novembril on Lāčplēša päev, mida nimetatakse ka sõdurite päevaks, sest just 11. novembril mälestatakse kõiki Läti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnuid ja langenuid.

Päev enne, 10. novembril tähistas Riia Vennaskalmistu oma 75. sünnipäeva. Samal päeval avati pidulikult ajalooline  mälestustahvel, mille juba 19. juulil 1928. aastal oli Tartu Skaudijuht Valter Sirgo ja Eesti Skautide Maleva peavanem Nikolai Kann koos 85 skaudiga  Eestist Läti skautide 10. aastapäeva tähistamiseks toonud. Tookord jäi mälestustahvel paigaldamata. Algul asus tahvel Sõjamuuseumis, kuid 1940ndatel aastatel läks tahvel kaduma. Imekombel leiti see ühe maja ehitustööde käigus ja toimetati 2009. aastal Eesti Suursaatkonda Riias. Nüüd 83 aastat hiljem sai tahvel endale kindla paiga Riia Vennaskalmistul.

Riia Vennaskalmistu 75. aastapäeva ja Lāčplēša päeva piduliku tähistamise üritusel (mille käigus avati ka meid huvitanud mälestustahvel)  käis 3. klass koos oma õpetaja Aivaga.

 

PALJU ÕNNE!

Läti Vabariigi 93. aastapäeva üritusel rääkisid lapsed oma maa sümbolitest. Kõik esinemised olid hoolikalt ette valmistatud nagu ka plakatid, mis juba varem koridori seinu kaunistavad.

Lipp, vapp, hümn - igal riigil oma. Hümnid on Lätil ja Eestil sisult sarnased, mõlemad rahvad paluvad Jumalat, et võiksid rahus ja õnnes oma maal edasi elada. Rahvuslind on kiire linavästrik, rahvuslill karikakar ja rahvusputukas armas väike lepatriinu. Ei puudunud jutt oma rahast ja muidugi Riia kesklinnas uhkelt seisvast Vabadussambast.

Kui tahad rohkem Lätist teada, siis pead uurima, mida näiteks need märgid tähendavad.