PILTE KOOLIST VEEBRUARIKUUS

HANSENIST TAMMSAARENI

IX Hansenist Tammsaareni võistulugemine Albu Põhikoolis algas südamliku ja sooja Mari Pokineni  lauluga "No näed siis, meil sajabki lund", mida laulis Albu koolitüdruk Maria Kraav. Meeleolu oli soe ja sõbralik nagu see värviküllane rahvariide kangatükk.
Väärib imetlust laste soov ja õpetajate tahe koguneda ikka ja jälle külmal jaanuaripäeval kirjaniku sünnikohta, et lugeda ning kuulata teisi lugemas Tammsaare kirjutatud tekste.

Meie sõit Tallinna kaudu Albusse algas 26. jaanuaril. Mõned fotomeenutused Tallinnast:

Tallinnas kohtusime tantsuõpetaja Angela Arrastega, kes korraldas meile toreda linnaekskursiooni ja muutis külma õhtupooliku meeldejäävaks.

Oma ööbimiskohast Rahvusraamatukogu Külalistemajast (Kohtu tn 3) alla tulles oli meie esimene peatus Pika ja Lühikese jala ristumiskohas olevas kunstikaupluses ja kohvikus Bogapott. Tore, et kunstnik Georg Bogatkin ise meie järgnevat pilti ilmestab.

Toompealt läbi Nõelasilma  värava alla jõudnud, ootas meid ees Tallinna talvine panoraam, mille nägemiseks tõusime hotelli Radisson Blu vaateplatvormile.  

Konkursipäeva hommik algas päris krõbedate külmakraadidega. Tallinnast Albusse jõudsime Eesti instituudi eesti keele ja kultuuri välisõppe koordineerija Raina Reiljani autoga väga õigeks ajaks. Hea oli, et ei pidanud kaua närveerima, ja vedas ka loosiga, Karl Oskar luges oma rühmas kuuendana ja Elma üheksandana. Siin juba pilt pärast lugemist, kuid tulemusi veel ei tea.

Järgmisel pildil on näha pinge langust:

Oskar sai oma vanuseklassis II koha, Elma lugemist hindas žürii eripreemiaga. Autasud käes, tuleb põhjalikult uurida, mis seal täpselt kirjas on.

Ärasõidupäev Tallinnast on veel külmem, kuid tuju on hea.

Olite tublid, Elma ja Oskar!

Ees ootab kodutee.

KÜÜNLALAUL

Kui talvepime tahab tüüdata,

siis paras aeg on küünlad süüdata.

Neid ikka süüdatud on kuusepuule,

kus helgib kard ja kumab klaasist kuule.

Ja olgu iga küünlaleek kui väike,

ta hüüab siiski valjult: Päike! Päike!

Ellen Niit

JÕULULAAT

Esmaspäeva hommikul toimus koolis jõululaat. Oli müüjaid, oli ostjaid. Võis leida maiustusi, aga ka enda tehtud kuuseehteid, kaarte, isegi kõrvarõngaid ja kaelakeesid. 

JÄNESE KAPSAS

4. KLASSI MULTIFILMID

MEIL KÄISID KÜLALISED

5. ja 6. detsembril käisid külas eesti keele ja kirjanduse õpikute koostaja Kaider Vardja ja Eesti Joonisfilmi kunstnik Valter Uusberg. Kaider Vardja tutvustas õpetajatele uuemat eestikeelset lastekirjandust ja luges koos õpilastega oma raamatut "Vana Maja lugu". Kunstnik Asta Venderi elurõõmsad helgevärvilised illustratsioonid aitasid lastel mõista raamatu filosoofilist allteksti.

Valter Uusbergi juhendamisel said 4. klassi õpilased valmis kaks multifilmi.

Rõõmsat elevust toob alati kaasa Juris Žigursi külaskäik kooli. Novembrikuu keskpaigas tõi ta meile muusikalist külakosti. Rahvamuusik Juhan Uppin näitas ja mängis erinevaid rahvapille. Huvilisi ja kaasamängijaid jätkus. Tore, et üritus jätkub jaanuarikuus.  

DETSEMBER ON KÜLL PÄKAPIKUD TOONUD, KUID MITTE LUND

3. KLASS KÄIS VENNASKALMISTUL

11. novembril on Lāčplēša päev, mida nimetatakse ka sõdurite päevaks, sest just 11. novembril mälestatakse kõiki Läti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnuid ja langenuid.

Päev enne, 10. novembril tähistas Riia Vennaskalmistu oma 75. sünnipäeva. Samal päeval avati pidulikult ajalooline  mälestustahvel, mille juba 19. juulil 1928. aastal oli Tartu Skaudijuht Valter Sirgo ja Eesti Skautide Maleva peavanem Nikolai Kann koos 85 skaudiga  Eestist Läti skautide 10. aastapäeva tähistamiseks toonud. Tookord jäi mälestustahvel paigaldamata. Algul asus tahvel Sõjamuuseumis, kuid 1940ndatel aastatel läks tahvel kaduma. Imekombel leiti see ühe maja ehitustööde käigus ja toimetati 2009. aastal Eesti Suursaatkonda Riias. Nüüd 83 aastat hiljem sai tahvel endale kindla paiga Riia Vennaskalmistul.

Riia Vennaskalmistu 75. aastapäeva ja Lāčplēša päeva piduliku tähistamise üritusel (mille käigus avati ka meid huvitanud mälestustahvel)  käis 3. klass koos oma õpetaja Aivaga.

 

PALJU ÕNNE!

Läti Vabariigi 93. aastapäeva üritusel rääkisid lapsed oma maa sümbolitest. Kõik esinemised olid hoolikalt ette valmistatud nagu ka plakatid, mis juba varem koridori seinu kaunistavad.

Lipp, vapp, hümn - igal riigil oma. Hümnid on Lätil ja Eestil sisult sarnased, mõlemad rahvad paluvad Jumalat, et võiksid rahus ja õnnes oma maal edasi elada. Rahvuslind on kiire linavästrik, rahvuslill karikakar ja rahvusputukas armas väike lepatriinu. Ei puudunud jutt oma rahast ja muidugi Riia kesklinnas uhkelt seisvast Vabadussambast.

Kui tahad rohkem Lätist teada, siis pead uurima, mida näiteks need märgid tähendavad.

EESTLASTEGA SEOTUD PAIGAD RIIAS

8. novembril käis 7. ja 8. klass õppeekskursioonil.

 Marsruut oli järgmine: PRAEGUNE KOOLIMAJA - LÄTI EESTI SELTSI MAJA - ESIMENE KOOLIMAJA - JAKOBI KIRIK - endine VIDZEME KUBERMANGU GÜMNAASIUM - VANA JAKOBI SURNUAED - endine RIIA VAIMULIK SEMINAR - EESTI SUURSAATKOND RIIAS

Ekskursiooni käigus täitsid õpilased töölehe, kus tuli vastata 12 küsimusele:

1. Mis aadressidel on Riia Eesti kool varem asunud?

2. Mis aastal ehitati Läti Eesti Seltsi maja?

3. Mitu korrust on sellel hoonel? Mis on asunud selles hoones?

4. Kirjuta Kristjan Jaak Petersoni eluaastad.

5. Millises Riia kirikus töötas Kr. J. Petersoni isa?

6. Millistes koolides õppis Kr. J. Peterson?

7. Mis aastatel õppis ta Vidzeme kubermangu gümnaasiumis? (mälestustahvel hoonel Pils väljakul 2)

8. Mis tekst on kirjutatud luuletaja mälestuskivile Vana Jakobi kalmistul?

9. Leia vanalt surnuaialt veel 2 kultuuriloolist nime.

10. Mis hoones asub mälestustahvel Eesti riigi esimesele presidendile?

11. Mis nime kandis Riias asunud kool, kus õppis ka Konstantin Päts? 

12. Kellele on paigaldatud mälestustahvel Eesti Suursaatkonna hoone seinale peaukse kõrval? Miks?

Täname Eesti Suursaatkonna töötajaid ja suursaadik Mati Vaarmanni, kes meid saatkonna ruumides lahkelt vastu võtsid.

MUL VEDAS

Siin on Annika kirjutis blogisse. 9. klassi õpilastele on rangelt soovituslik pärast blogiteksti läbi lugemist kirjutada sinna juurde sobiv kommentaar.

Lugu algas nii, et kõigepealt sain ma teada, et Tallinnas toimub varsti tantsulaager, mida organiseerivad Itaalia parimad võistlustantsu tantsijad ja treenerid. Meie treener ütles, et sellesse laagrisse saavad ainult need, kes tantsueksami väga hästi teevad. Ma eriti ei uskunudki, et ma sinna üldse saan. Vahepeal õppisime trennis uusi tantse ja laagrisse minek ei olnud enam meeleski.  Kui kuulsin, et mõned parimad Läti tantsijad lähevad just selle laagri ajal võistlustele, siis tekkis mul tunne, et järsku on ikka võimalus sinna saada.
Ühel päeval oli mu treener väga õnnelik, keegi ei teadnud, miks. Olime kõik juba ära unustanud jutu Tallinna tantsulaagrist, sest sellest oli umbes kuu aega möödas,, kui olime sellest kuulnud. Kui kõik olid  kohale jõudnud, ütles treener, et kõik 8 inimest, kes eksami hästi tegid, saavad sinna laagrisse. Meil oli väga hea meel, sest see oli suur au meie klubile. See oli uskumatu, keegi ei oodanud, et me kõik sinna saame. See tõesti oli suur üllatus. Kui Tallinna kohale jõudsime, oli seal kõik väga äge. Lätist olime ainult meie ja veel 4 last teisest klubist. Laagris oli väga palju tantsijaid erinevatest Euroopa riikidest. Ma tahaksin sellisesse laagrisse veel!

NOVEMBER TOOB PIDUPÄEVI

RIIA EESTI KOOLI AJALOOST

1908    -           sügisel  alustas Pārdaugavas (Mazā Nometņu 17) õppetööd venekeelne, kuid kohustuslike eesti keele tundidega 6- klassiline kool. Kooli kutsuti tööle õpetajaid Eestist. Esimene kooli direktor oli Hans Tõllason.

1913    -           kool asus uutesse ruumidesse, äsja valminud Riia Eestlaste Hariduse ja Abiandmise Seltsi majja Nometņu tn 62, õpilasi oli 116

1915    -           kool suleti I maailmasõja tõttu

1922    -           kool avatakse uuesti Eesti saatkonna ruumides Skolas tänav 13

1927    -           Riia Eesti Põhikool kolis Peeter-Pauli koguduse hoonesse Citadeles tänaval

1928    -           kool kolis Strēlnieku tänav 4, kus töötas kuni 1940. aastani

1989    -           1. septembril alustas uuesti tegevust Riia Eesti Kool, algul Riia 73. keskkooli filiaalina, kuid juba 20. septembril kolis kool Läti Eesti Seltsi ruumidesse 

1992    -           sai kool 9.- klassilise kooli staatuse, direktor Enn Raja, õppealajuhataja Urve Aivare

1997    -           lõpetab esimene põhikooli lõpuklass

2003    -           septembris avati esimene keskkooli klass

2004    -           kolis kool Nometņu tänavalt Atgāzenes 26, direktoriks sai Urve Aivare

2005    -           kooli asub tööle Eesti Haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi lähetusel õpetaja Eestist

2006    -           lõpetab esimene keskkoolilend

2010    -           koolis alustab tööd kaks esimest klassi

2011    -           lõpetab viimane keskkooli lõpuklass

2011    -           kool nimetatakse Riia Eesti Põhikooliks, koolis õpib 164 õpilast

REIS COMENIUSE KODUMAALE

Teine tööaasta  "INSIDE and OUTSIDE"projektis osalevatele koolidele algas õpetajate kohtumisega Tšehhis. Meie rahvusvahelist seltskonda võtsid lahkelt ja meeldejäävalt  vastu Kirde-Tšehhis Moraavia - Sileesia piirkonnas asuva Novy Jicini gümnaasiumi õpetajad ja  õpilased.
Gümnaasium asub ilusas väikelinnas, mille keskväljakut ehivad kaunid rokokoostiilis hooned.

Gümnaasiumis õpib 680 õpilast ja töötab üle 50 õpetaja. On võimalik valida nelja- või kuue-aastane gümnaasiumiõpe. Koolil on väga kõrgel tasemel muusikaline tegevus. Meie saabumisel majja tervitas meid mitmehäälne ja mitmekeelne koorilaul. Tore oli näha dirigendina koori ees noort meespedagoogi. 

Oleme meiegi end kooli trepil koorina seisma sättinud, kuid ühislaulu seekord veel ei kõlanud.
Esimeses reas seisavad Poola partnerkooli Piaseczno lütseumi õpetajad.

Meie töökoosolekud järgivad kindlalt sees ja väljas printsiipi. Seminaridele õpperuumides järgneb kindlasti väljasõit ümbruskonda või hoopis näiteks aeroobika- ja tantsutund nagu seekord.

Tšehhimaa ilus sügisene loodus jättis kustumatu mulje!

Sügis ja vaikus on jõudnud Rožnov pod Radhostemi vabaõhumuuseumi.