3. KLASS KÄIS VENNASKALMISTUL

11. novembril on Lāčplēša päev, mida nimetatakse ka sõdurite päevaks, sest just 11. novembril mälestatakse kõiki Läti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnuid ja langenuid.

Päev enne, 10. novembril tähistas Riia Vennaskalmistu oma 75. sünnipäeva. Samal päeval avati pidulikult ajalooline  mälestustahvel, mille juba 19. juulil 1928. aastal oli Tartu Skaudijuht Valter Sirgo ja Eesti Skautide Maleva peavanem Nikolai Kann koos 85 skaudiga  Eestist Läti skautide 10. aastapäeva tähistamiseks toonud. Tookord jäi mälestustahvel paigaldamata. Algul asus tahvel Sõjamuuseumis, kuid 1940ndatel aastatel läks tahvel kaduma. Imekombel leiti see ühe maja ehitustööde käigus ja toimetati 2009. aastal Eesti Suursaatkonda Riias. Nüüd 83 aastat hiljem sai tahvel endale kindla paiga Riia Vennaskalmistul.

Riia Vennaskalmistu 75. aastapäeva ja Lāčplēša päeva piduliku tähistamise üritusel (mille käigus avati ka meid huvitanud mälestustahvel)  käis 3. klass koos oma õpetaja Aivaga.

 

PALJU ÕNNE!

Läti Vabariigi 93. aastapäeva üritusel rääkisid lapsed oma maa sümbolitest. Kõik esinemised olid hoolikalt ette valmistatud nagu ka plakatid, mis juba varem koridori seinu kaunistavad.

Lipp, vapp, hümn - igal riigil oma. Hümnid on Lätil ja Eestil sisult sarnased, mõlemad rahvad paluvad Jumalat, et võiksid rahus ja õnnes oma maal edasi elada. Rahvuslind on kiire linavästrik, rahvuslill karikakar ja rahvusputukas armas väike lepatriinu. Ei puudunud jutt oma rahast ja muidugi Riia kesklinnas uhkelt seisvast Vabadussambast.

Kui tahad rohkem Lätist teada, siis pead uurima, mida näiteks need märgid tähendavad.

EESTLASTEGA SEOTUD PAIGAD RIIAS

8. novembril käis 7. ja 8. klass õppeekskursioonil.

 Marsruut oli järgmine: PRAEGUNE KOOLIMAJA - LÄTI EESTI SELTSI MAJA - ESIMENE KOOLIMAJA - JAKOBI KIRIK - endine VIDZEME KUBERMANGU GÜMNAASIUM - VANA JAKOBI SURNUAED - endine RIIA VAIMULIK SEMINAR - EESTI SUURSAATKOND RIIAS

Ekskursiooni käigus täitsid õpilased töölehe, kus tuli vastata 12 küsimusele:

1. Mis aadressidel on Riia Eesti kool varem asunud?

2. Mis aastal ehitati Läti Eesti Seltsi maja?

3. Mitu korrust on sellel hoonel? Mis on asunud selles hoones?

4. Kirjuta Kristjan Jaak Petersoni eluaastad.

5. Millises Riia kirikus töötas Kr. J. Petersoni isa?

6. Millistes koolides õppis Kr. J. Peterson?

7. Mis aastatel õppis ta Vidzeme kubermangu gümnaasiumis? (mälestustahvel hoonel Pils väljakul 2)

8. Mis tekst on kirjutatud luuletaja mälestuskivile Vana Jakobi kalmistul?

9. Leia vanalt surnuaialt veel 2 kultuuriloolist nime.

10. Mis hoones asub mälestustahvel Eesti riigi esimesele presidendile?

11. Mis nime kandis Riias asunud kool, kus õppis ka Konstantin Päts? 

12. Kellele on paigaldatud mälestustahvel Eesti Suursaatkonna hoone seinale peaukse kõrval? Miks?

Täname Eesti Suursaatkonna töötajaid ja suursaadik Mati Vaarmanni, kes meid saatkonna ruumides lahkelt vastu võtsid.

MUL VEDAS

Siin on Annika kirjutis blogisse. 9. klassi õpilastele on rangelt soovituslik pärast blogiteksti läbi lugemist kirjutada sinna juurde sobiv kommentaar.

Lugu algas nii, et kõigepealt sain ma teada, et Tallinnas toimub varsti tantsulaager, mida organiseerivad Itaalia parimad võistlustantsu tantsijad ja treenerid. Meie treener ütles, et sellesse laagrisse saavad ainult need, kes tantsueksami väga hästi teevad. Ma eriti ei uskunudki, et ma sinna üldse saan. Vahepeal õppisime trennis uusi tantse ja laagrisse minek ei olnud enam meeleski.  Kui kuulsin, et mõned parimad Läti tantsijad lähevad just selle laagri ajal võistlustele, siis tekkis mul tunne, et järsku on ikka võimalus sinna saada.
Ühel päeval oli mu treener väga õnnelik, keegi ei teadnud, miks. Olime kõik juba ära unustanud jutu Tallinna tantsulaagrist, sest sellest oli umbes kuu aega möödas,, kui olime sellest kuulnud. Kui kõik olid  kohale jõudnud, ütles treener, et kõik 8 inimest, kes eksami hästi tegid, saavad sinna laagrisse. Meil oli väga hea meel, sest see oli suur au meie klubile. See oli uskumatu, keegi ei oodanud, et me kõik sinna saame. See tõesti oli suur üllatus. Kui Tallinna kohale jõudsime, oli seal kõik väga äge. Lätist olime ainult meie ja veel 4 last teisest klubist. Laagris oli väga palju tantsijaid erinevatest Euroopa riikidest. Ma tahaksin sellisesse laagrisse veel!

NOVEMBER TOOB PIDUPÄEVI

RIIA EESTI KOOLI AJALOOST

1908    -           sügisel  alustas Pārdaugavas (Mazā Nometņu 17) õppetööd venekeelne, kuid kohustuslike eesti keele tundidega 6- klassiline kool. Kooli kutsuti tööle õpetajaid Eestist. Esimene kooli direktor oli Hans Tõllason.

1913    -           kool asus uutesse ruumidesse, äsja valminud Riia Eestlaste Hariduse ja Abiandmise Seltsi majja Nometņu tn 62, õpilasi oli 116

1915    -           kool suleti I maailmasõja tõttu

1922    -           kool avatakse uuesti Eesti saatkonna ruumides Skolas tänav 13

1927    -           Riia Eesti Põhikool kolis Peeter-Pauli koguduse hoonesse Citadeles tänaval

1928    -           kool kolis Strēlnieku tänav 4, kus töötas kuni 1940. aastani

1989    -           1. septembril alustas uuesti tegevust Riia Eesti Kool, algul Riia 73. keskkooli filiaalina, kuid juba 20. septembril kolis kool Läti Eesti Seltsi ruumidesse 

1992    -           sai kool 9.- klassilise kooli staatuse, direktor Enn Raja, õppealajuhataja Urve Aivare

1997    -           lõpetab esimene põhikooli lõpuklass

2003    -           septembris avati esimene keskkooli klass

2004    -           kolis kool Nometņu tänavalt Atgāzenes 26, direktoriks sai Urve Aivare

2005    -           kooli asub tööle Eesti Haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi lähetusel õpetaja Eestist

2006    -           lõpetab esimene keskkoolilend

2010    -           koolis alustab tööd kaks esimest klassi

2011    -           lõpetab viimane keskkooli lõpuklass

2011    -           kool nimetatakse Riia Eesti Põhikooliks, koolis õpib 164 õpilast

REIS COMENIUSE KODUMAALE

Teine tööaasta  "INSIDE and OUTSIDE"projektis osalevatele koolidele algas õpetajate kohtumisega Tšehhis. Meie rahvusvahelist seltskonda võtsid lahkelt ja meeldejäävalt  vastu Kirde-Tšehhis Moraavia - Sileesia piirkonnas asuva Novy Jicini gümnaasiumi õpetajad ja  õpilased.
Gümnaasium asub ilusas väikelinnas, mille keskväljakut ehivad kaunid rokokoostiilis hooned.

Gümnaasiumis õpib 680 õpilast ja töötab üle 50 õpetaja. On võimalik valida nelja- või kuue-aastane gümnaasiumiõpe. Koolil on väga kõrgel tasemel muusikaline tegevus. Meie saabumisel majja tervitas meid mitmehäälne ja mitmekeelne koorilaul. Tore oli näha dirigendina koori ees noort meespedagoogi. 

Oleme meiegi end kooli trepil koorina seisma sättinud, kuid ühislaulu seekord veel ei kõlanud.
Esimeses reas seisavad Poola partnerkooli Piaseczno lütseumi õpetajad.

Meie töökoosolekud järgivad kindlalt sees ja väljas printsiipi. Seminaridele õpperuumides järgneb kindlasti väljasõit ümbruskonda või hoopis näiteks aeroobika- ja tantsutund nagu seekord.

Tšehhimaa ilus sügisene loodus jättis kustumatu mulje!

Sügis ja vaikus on jõudnud Rožnov pod Radhostemi vabaõhumuuseumi.

EUROOPA KEELTEPÄEVA VIKTORIINI VÕITIS 4. KLASS

26. septembril võistlesid meie kooli 3. - 9. klassi õpilased viktoriinil, kus tuli vastata 10 küsimusele Euroopa riikide ja seal kõneldavate keelte kohta. Kõige tublim oli 4. klass, kes teadis õigeid vastuseid kõikidele küsimustele.
8. klass eksis ühe vastusega, sõna robot pärineb tšehhi keelest. Tubli oli ka 5. klass, kes kogus 7 punkti. Järgnesid 9., 7., 3. ja 6. klass.

VIKTORIINI KÜSIMUSED                                                                                 

1. Mitmendat korda tähistatakse Euroopa keeltepäeva?

·        8 korda

·        10 korda

·        9 korda

2. Balti keeled on:             

·        keeled, mida räägitakse Balti riikides 

·        keeled, mida räägitakse Läänemere ümbruses

·        läti ja leedu keel

3. Läänemere ääres asub:

·        10 riiki

·        9  riiki

·        7  riiki

4. Poolast on pärit tants

·        Polska

·        Polka

·        Polonees

5. Sõna  robot on pärit

·        tšehhi keelest

·        inglise keelest

·        vene keelest

6. Mitu ametlikku keelt on Euroopa Liidus?

·        15

·        23

·        25

7. Suurima rahvaarvuga soome-ugri keel on maailmas

·        eesti keel

·        soome keel

·        ungari keel

8. Eesti keeles on vokaale

·        7

·        8

·        9

9. Euro ei ole rahaühikuks

·        Soomes

·        Rootsis

·        Kreekas

10. AUTUNNO on sõna  SÜGIS

·        prantsuse keeles

·        portugali keeles

·        itaalia keeles

MATK 16. SEPTEMBRIL

Kogu koolipere kogunes hommikul enne kaheksat Riia raudteejaama, et 8.05 Sigulda suunas teele asuda. Matka marsruudiks oli Riia - Silciems - Sigulda - Riia. Väiksemaid lapsi olid vanemad saatma tulnud.

Silciemsi rongipeatusest algas 12 km pikkune jalgsimatk Siguldasse. Jah, oleks kõigil õiged riided ja jalanõud olnud. Annikal oli hommikul õige valik tehtud: kummikud ja vihmamantel olid varsti väga vajalikud.

Kõndisime Läti kaunima sügislinna Sigulda ümbruses. Tee läks läbi metsa, saime imetleda Läti kõige ilusamat jõge. Gauja on 460 km pikk ja oskab nii kavalalt keerutada, et on ainus suur jõgi Lätis, mille algus ja lõpp jääb Läti piiridesse.  Jõe lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest.

Esimese puhkepausi tegime Kuradikoopa vastaskaldal. Koopal on 6 avaust, mida nimetatakse kuradi korstnateks.

5. klassi lapsed on oma võileivad ära söönud, meel on rõõmus. Nad ei karda tugevamaks muutuvat vihmasadu ega ka Kuradikoopaga seotud legendi.

Vett ei karda me.  Väiksemad suuremate kukil. Suuremad oma osavust näitamas. Ainult õpetaja Silva hindas oma osavust hüppamisel üle ja pidi edasi märgade jalanõudega kõndima.

Aitäh Annikale matkameenutuste eest!

COMENIUSEGA KAUNASES

Maikuu keskel, kui esimene kuumalaine üle Baltimaade käis, sõitsime Riiast 300 km veel rohkem lõunasse. Kaunases toimusid 12.-15. maini Comeniuse projekti "Inside and Outside"  spordimängud. Vastuvõtjaks ja organiseerijaks kooliks oli Kaunases asuv Antanas Smetona nimeline Gümnaasium. Leedu presidendi (1926 - 1940) nime kandvas gümnaasiumis õpib umbes 900 õpilast. Klasside numeratsioon algas 7. klassist ja kõiki klasse oli  4 - 5 paralleeli.
Meie külaskäigu ajal toimusid eksamid, kuid olid juba selgunud ka selle õppeaasta parimad. Olime külalistena kutsutud kindlasti küll rohkem lastevanematele ja õpetajatele mõeldud pidulikule kontsert-aktusele. Üritus järgis kindlat kava: ekraanil tutvustati nominente, kes olid kandideerinud parimateks kindlas õppeaines või siis mõnes vaba aja tegevuses, üheks parimaks õpetajaks sai meie projekti Leedu-poolne koordinaator Kristina Statkute, sest ta oli vabariikliku olümpiaadi võitja juhendaja. Autasustamiste vahepeal esinesid kooli tantsijad, võimlejad, lauljad. Kõik esinejad olid tõelised profid. Kooli koor oli võitnud televisiooni "Laululahingu" saate ja nende lõpulaulu ajal näidatigi ekraanilt ilmselt väga populaarse saate lõike, sest kõik kuulajad elasid saalis häälekalt kaasa. Tase tundus koolil olevat kõvasti üle vabariigi keskmise, näiteks kirjandusauhinna sai vanemate klasside luuleteatri grupp, kes oli tunnistatud Leedu parimaks, spordiauhinna sai loomulikult kooli korvpalli meeskond.

Meid vastuvõtjatel õpetajatel Kristina Statkutel ja Kristina Miliukaitel oli organiseerimist palju, et kõik laabuks. Kõigi 9 maa koolide esindused olid kohal, igast koolist 4-5 õpilast ja vähemalt 2 õpetajat. Õpilased elasid peredes, õpetajad hotellis.

 

   Hoone peasissekäigu ees seisavad Riia Eesti Keskkooli 12. klassist Santa, Viktoria, Enija, Doris ja Ingrida.   

Esimese päeva hommikupoolikul toimusid õpilastele tutvumismängud, teatevõistlused ja pallimängud, võistkonnad moodustati nii, et erinevate maade esindajad oleksid erinevates võistkondades.

Siin jagavad Kristinad võistkondadele linnaplaanid, mille peale olid märgitud kontrollpunktid, mis kõigil läbida tuli. Algas umbes kolmetunnine orienteerumine vanalinnas.

Kaunas on suuruselt Leedu teine linn. Aastatel 1919-1940 oli Leedu pealinnaks. Ajaloo huvilisele on siin põnevaid kohti palju. Aleksotase mäele saab sõita Leedu vanima elektri jõul töötava köisraudteega. Meie kasutasime seda küll allatulemiseks. Et linn asub Leedu kahe suurema jõe Nemunase ja Nerise ühinemiskohas, siis on ümbrus väga maaliline.
Kaunas on ka Leedu ainuke hansalinn, kus just valmistuti nädala pärast algavateks rahvusvahelisteks hansapäevadeks. Jalutuskäik linnas kujunes pikaks, sest tänav, mida mööda vanalinna südamesse läksime on Ida-Euroopa pikim jalakäijate tänav. Ühest päevast Kaunasega tutvumiseks jääb väheseks.
Teisel päeval sõitsime kahe suure bussiga Vilniusse. Jätkus sportimine, kuid nüüd veekeskuses. Õhtupoolikul jälle koolimajas ja juba eespool tutvustatud kontserdi külastus.
Kolmas päev oli Trakai ja Vilniuse ekskursioonipäev.

Trakai - see müstiline Leedu suurvürstide pealinn! Järvedeketist ümbritsetud keskaegne Trakai loss on peaaegu täies uhkuses taastatud. Väikses Trakai linnakeses on kitsad tänavad ja vanad puumajad. 14 sajandil tõi kuningas Vytautas Suur endale ihukaitsjad Musta mere rannikult. Nii on praeguseni selles linnas türgi juurtega rahvakild - karaiimid, kes on säilitanud oma kombed, kultuuri ja usu. Saime meiegi maitsta nende rahvustoitu kohalikus restoranis.
Trakaist sõitsime edasi Vilniusse, kus kohalik giid väga vaimustunult ja kaasahaaravalt oma ilusat kodulinna tutvustas. Vilniuses kõndides võisin ainult kahetsust tunda, et viimase kahekümne aasta jooksul siin käinud pole. Linn on väga ilus ja vaatamist jätkuks mitmeks päevaks. Leedu, poola, vene ja juudi kultuuride ristumiskoht. Vilnius oli 2009. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitli kindlasti auga välja teeninud.
Sügisel Comeniuse projektiga Poolas käies tekkis tahtmine sinna veelkord minna, sama mõte tekkis ka Leedus olles.
Hea, et Comenius klassiruumist välja viib!

Meie kooli lapsed ärasõidu eel Kaunase bussijaamas neid vastuvõtnud peredega. Siin me veel ei tea, et bussifirma Ecolines meid ootamatult veelkord Vilniusse tagasi viib ja meie kojujõudmise mitmetunni võrra pikemaks teeb.  

KARKSI - NUIAS

Kui jõudsime Karksi - Nuia, siis õpetaja Anneli Arraste juhendatavad rahvatantsurühmad juba tantsisid linna keskväljakul. Esinesid kõik koolis tegutsevad rühmad. Tantsijaid oli nii palju, et väikesele lavale polekski nad ära mahtunud.  Meie esinemine toimus uhkes kohalikus kultuurikeskuses koos poistekoori kontserdiga.



Kui tantsud tantsitud ja laulud lauldud, viisime kotid ööbimiskohta ja läksime vaatama Karksi ordulossivaremeid. Karksi - Nuial on oma kirjanik August Kitzberg, kes ümbruskonna ilusa looduse kirjandusse talletanud. Esimest korda siia sattunu võib tunda, et just temale on kirjamees kirjutanud: "Tule oh rändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse ... !" Nägime kõike seda ja lisaks veel ilusaid järvi.
(Kitzberg elas 1894-1907 Lätis, nendest üheksa aastat Riias)

Oli ruumi joosta, sai kiikuda ja ronida. Karksi kiriku viltune torn ei ole kahjuks pildile ära mahtunud, kuid kõigi rõõmus meel suvest ja saabunud vaheajast on olemas.

Teise päeva veetsime Viljandis. Lossimägedes jalutatud ja Kaevumäel spontaanne esinemine tantsu ja lauluga enda rõõmuks tehtud, juhuslikelt kuulajatelt ka aplaus teenitud, kiirustasime Pärimusmuusika Aita kontserdile "Sinasõprus pärimusmuusika ja -pillidega". Kõige vanimat pilli - häält - kuulsime Sofia Joonsi ja Cätlin Jaago lauldud regilaulu näitel. Järgnes pillide tutvustus: hiiu kannel, parmupill, torupill, vilepill, viiul, lõõtspill. Esinejate vahetu suhtlus ja laste kaasaelamine vanadele, kuid samas nii tuttavatele ja omastele rütmidele ei tekitanud keeleprobleeme. Tore oli kuulda, et 3.-4. klassi õpilased teavad rahvapillide nimesid eesti keeles.
Lossimägedest olime juba Viljandi järve imetlenud, Vanast Veetornist saime veelkord kaunist vaadet nautida. Lühike kunstiajalootund õpetaja Ivikalt Johann Köleri ausamba juures, jälle midagi ühist Eestiga: Cēsise Jaani kiriku altarimaali on maalinud Viljandimaal sündinud esimene eestlasest maalikunstnik Johann Köler.

2. aprill - RAHVUSVAHELINE LASTERAAMATUPÄEV

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva

2011. aasta sõnumi "Raamat mäletab" autor on lastekirjanik Aino Pervik.

Plakati kunstnik on Jüri Mildeberg.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva ajaloost  (tekst pärineb Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleheküljelt)

Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People e IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman* läkituse kõigile maailma lastele – jutukese Claudiast ja raamatupuust. Lõpetuseks lisas ta tõsisemal toonil: “…oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.
Edaspidi vastutas lasteraamatupäeva korraldamise eest juba mõni IBBY rahvuslik sektsioon. Läkituse teksti koostas (ja koostab tänini) vastava maa lugupeetuim lastekirjanik. 1969. a. oli järjekord Rootsi käes ja krutskilise tervituse “Musta keebiga mees” kirjutas … muidugi Astrid Lindgren. Läkituse autorid on olnud Sergei Mihhalkov, Christine Nöstlinger ja Eva Janikovszky, kui mainida siinmail tuntud nimesid. 1975. a., mil möödus 100 aastat H. C. Anderseni surmast ja lasteraamatupäeva korraldas Taani, tervitati maailma lapsi Anderseni muinasjutuga “Haldjamägi”.
1969. aastast alates kaasneb läkitusele plakat, mis pärineb korraldajamaa nimeka lasteraamatuillustraatori pintsli, sule või pliiatsi alt. Eestlastele on neist ehk tuttavamad Maurice Sendak, Robert Ingpen ja 2006. a. Tallinna Illustratsioonitriennaali võitnud Lilian Brøgger. Kõige krooniks kannab lasteraamatupäev deviisi või motot, nagu näiteks “Raamatute valgus”, „Lugemine on rumba” ja „Raamatud on mu võlusilmad”.
Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat. Ka iga kahe aasta tagant toimuv Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi pidulik lõputseremoonia ja auhindade kätteandmine toimub rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku.
IBBY 70-st liikmesriigist on lasteraamatupäeva korraldanud 29, mõni riik mitu korda.

APRILL KÄES!

       

Siin veel märtsikuu, kui meie kooli 3.- 4. klassi lapsed käisid Eestis tantsulaagris, et valmistuda suviseks tantsupeoks.  Pilt pärineb 21. märtsi Postimehest. Just sel päeval saadeti Tallinnast laulukaare alt nelja ilmakaarde laulu- ja tantsupeo saadikud. Lõunas ehk siis Lätis on nendeks meie kooli õpilased. Norrasse läksid suvist pidu tutvustama Pärnu rahvamuusikud, läände ehk Saksamaale Aarne Saluveer oma kooriga ja idas  jutustab Eesti oma lugu Peterburi  Jaani kirikus Timo Steineri orkester.

Et Riia Eesti kooli lapsed nii austava ülesande said, siis tahaksin siin natuke kirjutada õpetajatest, kelle tööta ei oleks Riias sellist kooli ega ka lapsi, kellega suvel Tallinnasse peole sõita. Andku siin praegu andeks tublid tantsuõpetajad, kelleta laste tantsuoskus kindlasti nii kaugele ei oleks jõudnud, ja kelle töö veel täistuuridel jätkub .

 Kuidas siis ikkagi läti lapsed eesti keeles "tantsimisega" hakkama saavad? Meie koolis on küll lapsi, kelle koduseks keeleks on eesti keel, kuid enamus õpilasi on kas läti- või segaperedest. Eesti keele oskuse saavad nad oma tublidelt algklassiõpetajatelt: Aiva Plaučalt,Liina Lihtsaarelt või Ivika Keiselelt. 

Alati naeratav ja abivalmis Ivika on tõeline eesti keele hoidja ja kadestamisväärselt andekas õpetaja. Tema klassiruumis on riiulil kaustades väga palju metoodilist materjali. Ükskõik missuguse teema kohta lisamaterjali küsides saab Ivika käest kindlasti abi. Paljud töölehed on Ivika ise koostanud ja kujundanud. Kunstiõpetajana leiab ta, et lihtsam on ise midagi joonistada, kui seda kuskilt otsima hakat  Eriliselt põhjalikud teadmised on Ivikal loodusest. Ta oskab lilledest ja lindudest nii huvitavalt rääkida, et võiks arvata, et on bioloogia õpetaja. Meie algklassiõpetajad teevad tõesti topelttööd. Paljud teemad võetakse lastega mõlemas keeles läbi, arvestama peab kogu aeg ka sellega, et lapsed on tihti erineval keeleoskuse tasemel. Siia lisandub igapäevane suhtlus lapsevanematega, kes toovad lapsi igal hommikul kooli ja ootavad, et õpetaja just tema lapse kohta midagi ütleks.  

   

 

Veebruari- ja märtsikuus on koolis alati rohkem näha ja kuulda eesti keelt. Sel aastal oli Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ühtlasi projektinädala esitluste päevaks. 2. klass esitas õpetaja  Aiva juhendamisel "Jussikese seitse sõpra", kolmas klass pidas Mutionu sünnipäeva, õpetaja Liina lapsed mängisid "Triinu ja Taavi lugusid". Emakeele päeva eel kirjutasime ilusamaid eestkeelseid lauseid, mille õpetaja Ivika ilusaks keelekeraks seadis, mille lõpuks "lahti kerisime" ja  koridori seinale kinnitasime. 8. klassi õpilased koostasid kauni eesti keele kasutajatest esitlusi, parimat ja põhjalikumat tööd sai 14. märtsil pidulikul kogunemisel näha kogu koolipere. Esitlus algas loomulikult K. J. Petersoniga, jätkus F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi, L. Koidula, A. H. Tammsaare ja L. Meriga. Algklasside tegemisi eesti keele päeval juhtisid õpetajad Ivika ja Aiva.

Märtsikuu oli keskastme klassides omaloomingu kuu. Läti keele õpetaja Silva koostab kooli almanahhi "Kalev", mis sisaldab nii läti- kui eestikeelseid lugusid ja õpilaste kunstitöid.   

Minu kodulinn Riia

Igal linnal on oma võlu. Tallinnal on see vanalinn, Pikk ja Lai tänav, Moskvas on kuulus Punane väljak, aga mis on Riial erilist?

Minu arvates on Riia omapära munakivitänavad, juugendmajad ja ilusad pargid. Daugava jõgi muudab linna suursuguseks ja eriliseks. On veel palju muudki, mida mujal pole.

Suvel meeldib mulle kõndida läbi vanalinna, minna jäätise kohvikusse, kus müüakse maailma kõige magusamat jäätist või minna sõpradega kinno, kus näidatakse kõige uuemaid filme.

 Sügisel jalutan Bastejkalnsi pargis, kus on kõige paremini näha sügise ilu, siis võib siin näha kõige erinevamaid värve.

Talvel käin uisutamas Riia kesklinnas. Eriti tore on õhtul, kui põlevad elektripirnid. Kevadel võin kummikud jalga panna ja jalutada jõe ääres või minna hoopis teatrisse. Minu lemmikteater on Läti Rahvusteater, kus mängitatakse läti kirjanike näidendeid, Tolstoi romantilisi draamasid või näiteks Lindgreni teoseid.

Riia teeb eriliseke see, et ühe päevaga on võimalik näha Milaanot või Pariisi. Minu Pariis ja Milaano on lihtsalt siin. On vaja ainult trammi, bussi või trolli istuda ja valida õige koht. Kui jalutad erinevas linnaosas ja külastad uhkeid kauplusi, võidki näha Milaano või Pariisi kunsti ja disaini. Võidki hetkeks olla Milaanos või Pariisis.

Selline on minu kodulinn Riia, mulle kõige ilusam ja kallim linn maailmas.

                                                                                                          Elma, 7. klass

K- tähe jutt

Konn kargab kevadel kõrgele. Kui kevad käes, kõlab konnade krooksumine kõikjal kaunilt. Konnad krooksuvad kooris.Konnade koorilaul kaigub kaugele. Kas kõik kuulevad: „Kevad käes! Kingitus kõigile!“ Kell kaksteist kuuleb karu konnakoori. Kus käbedad konnad kükitavad? Kell kolmteist kõnnib karu kiiresti kohale. Kell kaks kolmteist kutsub karu konnad külla. Konnakapsad, karukellad kasvavad kraavikaldal.

                                                                                           Katrīna, 7. klass

Kass käis karul külas

K

   Kolmapäeval kell kolmteist külastas kass karu.

   Karu keetis kastrulis külalisele kartuleid.

   Kass katsus kuumi kartuleid käpaga.

   Karu küpsetas külalisele ka kooki.

   Koogile kirjutas: „Kallis kass”.

                                                                           Līva, 7. klass